Foteviken 2013 ( 24.06-30.06)

Meie tripp sai alguse nagu ikka Tartust ja sedakorda siis Rootsi suunas ja 24.06. Hommik oli Tartus vihmane, pakkisime asju ja autot-kõik mahtus st 3 inimest  ( mina Kersti ja Timmo) nende isiklik kola+ mööbel ja telk ja elu-olu varustus kuuks ajaks.  Ainuke sitt lugu oli, et ma olin selleks hetkeks töötanud tugevalt üle 20h ja maganud u 1 h ja oli vaja sõita pealinna-sain hakkama aga raske oli. Kellegil teisel lube polnud ja piletid olid ostetud so valikuid väga polnud. Meie sihtkohaks sedakorda oli Fotevikeni muuseum Höllvikeni linnas toimuv muinasturg. Antud piirkond on tegelikult tuntud just oma kummlise ilma poolest st suviti ilm on kas väga tapvalt kuum või siis vastupidi vihmane ja tugeva tuulega. Muuseum on kohe mere lahes so tuulel on seal mõnus möllata. Ja nii juhtuski, et esimesed päevad siin olid vihmased ja tuulemöllu oli ka omajagu. Täna, reedel so, kolmandal päeval on aga juba ka pisut päikest. Ikka veel käib usin pakkimine ja telkide püstitamine, hetkel ka kirjutamise taustaks on kuulda nii akutrelli vurinat kui usinat haamritega  kopsimist. Eile avasime muuseas ka oma müügileti ja pakkisime kogu müügikraami välja-igast värki on kohe omajagu saanud kaasa nii enda tehtut kui sõprade oma. Kui enne oli me telgiesime avar  muruplats ja me nägime oma Poola sõpru Asterixi ja Obelixi siis nüüd on me vahele tekkinud juba 2 rida telke. Meie ees on rootslane ja kõrval on lahe sepp Matthias Saksamaalt. Oma telki oleme saanud ka 3 korda ümber paigutada-mingi vilumus hakkab juba tekkima. Höste tüüpiline on, et paned telgi püsti ja siis ürituse orgunija palub asukohta muuta või telki nt nihutada u 1 m. See on tegelt jube tülikas ja võtab aega u 1h juhul kui asjad on juba lahti pakitud. Meie telk asub võitlus paltsi kõrval, mäe taga so pole põhiplatsil. Autentne kraam ja need kes midagi teevad on tegelikult põhiplatsil ja kõik muu on mujal aga kuna ruumi on vähe ja osalejaid on palju siis kõik kes peaks ei mahu põhiplatsile.  Saksa sepaga kes naabriks tegime kohe ka diili ta tahtis vööd ja mul oli vaja kolmjalale ketti ja pealekauba sain kulbi ja ühe kolmjala vahelüli. Vahetuste tegemine muinasturul on tavaline asi. Oleme kohe mere ääres vast oma 50 m merest.  Neil päevadel tegelikult on siin toimumas ka kaks pulma aga need on rohkem sellised suletud üritused st kutsetega. Tegelikult on lahe, et üritatakse kuidagi vana kombe järgi leibasid ühte kappi panna. Olen osalenud ühel sellisel laulatustseramoonial Poolas Wolinis seda vedas Igor-oli väga lahe. Meelelahutuse poolelt veel seda et siin toimuvad võitlemised ja siis püütakse ka naisi ja müüakse neid so tuleb vaadata ette, et värava alt minnes võrku kaela ei saa. Fotevikenis on kuningas Björn. Tore vana, näeb välja umbes nagu jõuluvana aga nänni ta ei jaga. Urises tiba me afrika toolide pääle aga kuna Lupo jauras vasta siis jättis meid peagi rahule. Hiljem selgus, et kuningas oli kuskil moloraamatus spetsell öelnud, et ei taha näha afrika toole-nu ma ei märganud ta postitust. Tegelt on plaan nagunii teha uued toolid kuna need mis praegust on kole suured ja tülikad tassida-aga lambanahkadel seal isuda on kuradima mugav.  Mis me siin siis teinud oleme? Eduliselt müünud ja võidelnud meeletu tuulega. Taaskehastajate seas on koguni ütlus, et kui Su telk elab üle Fotevikeni siis ta elab üle kõik. Telk elas üle  koha aga mitte Kersti, viimane pingutas esikatet hoidvat nööri kuidagi nii õnnetult, et tekkiv pinge tuule koosmõjul purustas pühitala.  Müügi poolest oli üritus edukas puust asjad, nõeltehnika ja sokid on peaaegu otsas. Sõlgi läks ka palju kuna sita ilma tõttu oli kõigil vaja kinniteid mis jätaks  rõivad selga. Laupäeval toimus siin ka lahe pidusöök-sel korral siis õues kuna sisse ei mahtunud kõik osalejad ära-söök oli maitsev aga kahjuks kõigile ei jagunud-õlut sai aga igaüks niipalju kui jaksas juua. Kuna mulle pakutud õlu ei maitsenud siis andsin Timmole ära , hiljem sain veel saksa sepalt õlut aga see rändas ka Timmole. Viimane vist ka kõige joomiseni ei jõudnud. Taanlase käest kes elas Malmös saime aga viskit ja see kulus külma ilmaga kohe ära. Ühel õhtul käisime ka kohalikus pitza kohas. Mina , Kersti , Timmo, Lupo, Ross ja tema naine-oli väga mõnus  ja õdus õhtusöök.  Nu eestlased, rootslased saksaled ja sotlased ühe laua taga. Nalja sai ka kõvasti. Rossile tegi hirmsat moodi nalja meie suhtumine kooki st me elavnevat kohe-nu hea kook oli.  Timmo ja tema pläru kokkukeeramise õppus on ka mainimisväärne-kahjuks ma ei filminud. Tõeliselt lahe oli üle 2 aasta jälle Fotevikenis olla. Viimati olin seal 2010. Selgi korral oli väga palju kauplejaid ja palju rahvaid nt leedukad, saksalased, poolakad, taanlased, rootslased, norrakad, jaapanlased. Üks noor äge perekond oli Jaapanist tulnud kohale-õpetasime neile ka kõlatamist ja nad said meilt ka Toomase tehtud kõlad. Takkajärgi tundub, et väga paljudel laadal osalejatel on nüüd kindlasti midagi mis on pärit Eestist. Enamus asju ostsid meilt teised osalejad ja kauplejad. Turistid ostsid vähe.  Antud üritus läheb ajalukku ka sellega, et me õnnistasime siin sisse nii telgi kui panni ja poti. Kõik toimib st pott on piisavalt suur ega võta põhja ja pann  ei võta külge ja telk peab vett.  Pühapäeva õhtul so 30.06 pakkisime ennast siin kokku ja püstitasime tavatelgi sepa telgi kõrvale. Sepp kutsus pittu aga me olime liiga väsinud. Sepp kutsub meid ülepää pidevalt kuskile aga me oleme õhtuks alati väsinud ega jaksa minna. Toimub selline põhjalik väljamagamine suurest tööorgiast. Unest puudust pole. Viimasel  hommikul pakkisime oma plastiktelgi kokku ja  siis ärkas millagi ka sepp –jõime kõik koos kohvi ja saime ka kutse Saksamaale järgmise aasta maiks-sepp orgunnib seal mingit üritust. Kuna üritus kohe peale Ribe värki siis on isegi mõeldav.  Mõnusaid sõpru sai leitud ja lahedaid tutvusi sõlmitud. Toomas ükspäev küsis, et kui ma nii ringi rändan, et kas ma siis Eesti üritustel ka enam käia tahan ja mis seal pattu salata, ma tõega jäin mõttesse….aga kuna Eestis on vaid 2 üritust st Kiruvere muinaslaager ja  Karmuse talvelaager siis on vastus, et ikka tahan kuna mõlemad üritused on väga mõnusad. Kiruverega lihtsalt on raske kuna arvatavasti ma olen siis kuskil väljamaal sel ajal. Karmuse üritusele ma aga ikka jõuan kui kutsutakse kuna see talvel ja seal saab sauna ja see on sääne pingevaba. Üldiselt saun, magus ja kook on asjad mille pääle ma võtan alati jalad alla.

Advertisements
Categories: 2013, Skandinaavia | Leave a comment

Post navigation

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Change )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Change )

Connecting to %s

Blog at WordPress.com.

%d bloggers like this: