Imeline Birka saar Rootsis

CAM00387Minu esimene kuulmine sellest saarest oli Karmo ja Mari käest, õigemini mind võlus nende tore skandinaavia reisikiri. Midagi olin juba varem kuulnud ka sellest, et antud saarelt on palju põnevaid leide. Oslost saigi sõidetud kohe antud saarele kuhu jäime peatuma tervelt nädalaks. Olime saarel tegelikult enne põhiüritust so oli suhtkoht vaikne, eriti õhtuti. Saare leidmine oli ka paras tegu ja veidi sai sõidetud ka valesti ühe teise samanimelise saare suunal. Birka iseenesest asub suhtkoht  pealinna küljeall ja praam toob sealt ka iga päev külastajaid. Meile aga tuli vastu eraldi paat-sääne pisikene kuhu me hädavaevu oma kolaga peale mahtusime. Päike paistis ja ilm oli ilus. Esimene kord mul muinaskola nõndamoodi transportida. Peale randumist otsisime oma telgile koha ja asusime asju lahtipakkima. Laagri korraldajad olid tiba üllatunud, et me juba nii vara kohal oleme ja küsisid, et ega meil igav ei hakka. Kuna meil oli kaasas parajalt pooleli olevat käsitööd siis arvasime, et suudame nädala tegevusega sisustada ära küll. Iga päev tõi paar suuremat praami saarele külastajaid+ lisaks käisid seal inimesed oma sõpruskonna ja peredega isiklike jahtide jmt veesõidukitega. Oli nii turiste üle maailma aga päris palju oli kohalikke kes leidsid, et me oskame kindlasti rootsi keelt. Kohalikud oskasid enamuses suurepäraselt tegelikult ka inglisekeelt. Peamiselt osteti meilt ripatseid. Saarel on turismihooaeg 6 nädalat-sel ajal on avatud nii kohvik, öömaja, muuseum kui muinasküla kus tegutsevad käsitöömeistrid ja ka pagar.  Saarel saab käia normaalses kempsus ja pesulas-telkides on säänsed asjad toredad.Kohapeal saab uudistada ning valmistada ka ise erinevat käsitööd. Viikingitele on kohvikus pisuke ale tänu millele me loobusime hommikusöögi kokkamisest niipea kui selgus, et meil on kohvi otsas. Saarel pole poodi. Reeglina tegime sooja sööki päevas 1-2 korda vastavalt kuidas isu oli. Muuseum on avatud saarel iga päev umbes 17ni. Samas tehakse ka mitu korda päevas saarel ekskursisooni nii inglise-kui ka rootsikeeles. Esialgu olimegi saarel vaid meie ja siis töötav personal-õhtuks lahkusid saarelt ka külastajad. Saar on suhtkoht mägine ja siin lasevad lehmad ja lambad vabalt ringi so vahepeal on aedikud nö keset teed kus peal on silt, et värav tuleb sulgeda enda järel. Ilm oli kõikaeg ilu-mõnus vaheldus Fotevikeni tormisele ilmale. Päeval kauplesime ja õhtuti püüdsime kala. Kauplemise ajal tegime ka käsitööd. Veest toidumoona hankimise mõte tuli kuidagi juhuslikult-rannas vedeles üks kalaluustik ja see andis aimu, et siin on kala mida võiks püüda. Kuna õngi meil polnud siis tegime need ise. Puuroigas, kõrvarõngakonks ( hiljem sõlenõel) ja siis puukoor ujukiks ja ripats landiks. Esimesel korral küpsetasime kaladele ka pannkooke kuna saia meil polnud ega leiba ka mitte-kalad olid rahul. Edaspidi tõime juba kohvikust saia-kuna kohalikele tegi me asjatamine parajalt nalja siis neil polnud ka kahju meile saia anda. Kalasid me reeglina saime 4-5. Omavahel sai kokkulepitud, et enne ei jäta kui vähemalt 4 kala käes-aega läks enamasti selleks oma 1,5-3h olenevalt õhtust. Tegu oli roosärgedega-palju luid aga muidu mõnus. Kohalikud ise seda kala ei söö-kuigi nüüd kus me oleme neid kostitanud ma arvan, et nad muudavad meelt. Nad tegelt ise ka ei osanud öelda miks nad neid kalu ei söö-vahest selle, et pisikene ja palju luid? Meie laagri lõpupoole hakkas aga siginema juurde viikingeid ja põhiline tulemine oli tormisel päeval mil saarelt lahkusime-tuul oli tugev ja vihm peksis halastamatult. Ootasime kohe tunde enne kui paadiga oli võimalik järvele minna. Asjad said märjaks ja laine oli suhtkoht kõrge. Viimasel õhtul jõudsid kohale ka meie sõbrad Eestist Janar ja Laura. Tõeline rõõm oli näha. Muljetamist kohe jagus-Laura kostitas meid ka marjadega ja meie teda kalaga. Meil oli tekkinud tõeline rohelise vajadus- saarel eriti seda kraami polnud kui just kirsse jmt  suvilas kasvavatelt puudelt pännu ei tahtnud panna. Mõnda sai maitstud aga polnud head.  Kolmapäeval me tulime ja kolmapäeval ka lahkusime ehk siis olime saarel 3-10 juuli. Hiljem kohates Birka põhiüritusel osalejaid Gudvangenis selgus, et sel korral oli põhiüritus olnud väiksem, nii poole vähem osalejaid kui aasta varem st alla saja. Sel aastal taheti esimest korda venitada üritus kahe nädala pikkuseks- meie olime siis nö esimesel nädalal.

Advertisements
Categories: 2013, Skandinaavia | Leave a comment

Post navigation

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Change )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Change )

Connecting to %s

Blog at WordPress.com.

%d bloggers like this: