Gudvangen ( Norra ) Juuli 2013

972110_640445529301137_56262990_nGudvangenist olin ma kuulnud juba varasemalt. Kõik tuttavad ja sõbrad kes seal käinud ainult kiitsid. Kuna möödunud aastane plaan sinna sõita läks luhta siis tuli mõte sel aastal uuesti proovida. Kohe peale Bronseblasseni laagrit võtsimegi sõidu ette ja veetsime  seal kohe terve nädala. Sõit kohapeale kulges ka ilusti, ei olnud ekslemist. Sarveonu ja Nirgionu enne ka andsid juhiseid ja hoiatasid, et sinna kohalejõudmiseks kulub aega kuna teed on käänulised ja piirkiirus on maksimaalselt 80 või siis alla selle. Lisaks  kohati  sõites tundus ka see 80 jube ülepingutatud olema. Gudvangeni laagripalts asub täpselt 2 mäe vahel, mõlemad u 800 m või nii. Lisaks on ta ühelt poolt ümbritsetud tanklast ja tesisel pool on jõgi ning hotel. Meie telk sattus kohta kus meie seljataha jäi tankla so u 10h kaugusele telgist või nii. Piltidel oli Gudvangeni laagriplats sääne ürgne ja tore aga kui nüüd järgi mõelda siis eks isegi sai pilti tehtud ikka nii, et tobe tankla ja hotel peale ei jääks. Sel korral olid meil naabriks hollandlased Gunna ja John. Gunna tegeleb muudeumidele igast rekonstruktsioonide tegemisega (rõivad ja nahk) ja John oli mingi it-onu (patsiga). Gudvangenis olid meie naabrid nagu meiegi esimest korda- nad kauplesid soolaga ning suitsetasid imemaitsvat kala oma kokkukäias ahjus. Kuna kala kohapeal püüda ei tohtinud sest vees elavat mingi parasiit siis nad ostsid külmutatud kala tanklast. Esimene pool nädalast  kohapeal oli vastikult rõske ja külm, nädala teine pool õnneks oli ilus ja soe aga hommikuti oli tänu mägedele ikka sääne rõske ja jahe.  Ööseks me tõime omale telki hunniku kive, mis eelnevalt olid aetud lõkkeds kuumaks-see natu vähendas rõskuse tunnet. Laagri korraldajad sebiseid meile igal hommikul sööta so kohvi, teed ja võileivamaterjali. Enamasti siis kui hommikusöök lõppes oli ka päike jõudnud orgu-mulle tegelikult kangesti meeldis hommikuti vaadata kuidas päike alguses piilub kaljunuki tagant ja siis vaikselt mööda mäenõlvu alla laskub. Aegajalt olid mädele vahel meie laagriplatsi juures uitamas ka üksikud pilvetupsud st mäe tipust allpool. Kohati oli üleval näha ka veidi lund. Siia sõites jäi ette palju lumiseid kohti-esialgu oli see nii vaimustav. Sõites Gudvangenisse tuli meil läbida ka maailma pikim tunnel oli vist 23,5 km pikk. Esimesel korral me sõitsime üle mäe-vihma sadas ja oli tugev tuul, tee oli kitsas ja väga käänuline-päris õudne oli. Kohati mul tekkis tõsine mure, et auto ei jaksa meid sinna üles vedada aga õnneks läks höste. Laagris oli palju erinevaid rahvaid lisaks meile oli Eestist veel ka Janar ja Laura ning siis lätlased, ungarlased, poolakad, norrakad, soomlased, hollandlased, prantslased. Laagri põhipäevadel oli ilm ilus kuid müük oli kasin. Külastajad pidid ostma ka pileti ja nii nad siis tulid ja vaatasid meid ja meite tegemisi kui vabaõhumuuseumi ekspositsiooni-kohati tekkis tunne nagu oleks loomamaias aga valel pool puuri. Meilt ostsid põhiliselt viikingid ise st teised kauplejad. Üks asi mida ma ka nägin esimest korda oli see, et kohapeal tehti tatoveeringuid aga mitte tänapäevase masinaga vaid justkui vanal moel- ma väga ei süvenenud kuna paha hakkas ainuüksi vaatamisest kuidas haamri vmt asjaga taoti. Kohapeal sai teha ka vibu. Üks mees tegeles naha voolimisega vanal moel st põdraluu tükiga surus joonist naha sisse. Kuna laager oli alles nädala II pooles nö ametlikult avatud siis me veidi ka uitasime ringi. Käisime vaatams Urnese saarel olevat tuntud kirikut ja veel üht vana kirikut. Teel olles saime ka teada, et kalastamine üldiselt on tasuline-summa suurus oleneb sellest kui kaua kala püüad nu, et kas päeva või nädal jne. Sõites  urnese saarele ületasime paar korda teed ka praamiga-viimane ots oli mööda piimjalt sinist vett-väidetavalt olla seal ka väiksesid vaalu  aga me ei näinud ühtegi. Ilm oli kehva-saarel oli kirik mäe otsas ja sinna oli u 1 km ronimist-närisime mureleid ja ronisime-olime muinasrõivil. Tipus taheti meilt raha et saaksime minna pühakotta. Kirik oli pisike ja tume. Ühel päeval üritasime ka matkata oma laagrist valgete maagliste koobaste manu kuna teejuht ütles, et minna vaid paar km-t. Teel uuesti teed küsides selgus, et minna on ligemale 10km. Olles käinud ära u 8 km meil sai villand ja me hääletasime laagrisse-kelle oli palju ja meie kohale jõudmise ajaks oleks koopad nagunii juba kinni olnud-lisaks mantee ääres 8km muinasjalatsites ja rõivastes matkata on tõsine ettevõtmine seal st tee on kitsas ja jalakäiatega pole üldse arvestatud. Ümbruskonnas niisama sai ka jalutamas käidud. Laagris toimusid ka iga pave meeste maadlemised nu umbes nagu kreeka-rooma vmt. Mõõkadega vehiti kah aga see oli rohkem nali kui tõsine ettevõtmine.Ma ei saa aru mille nad siin eriti turviseid jmt kaitse värki ei armasta. Tagasiteel rootsi poole külastasime ka kaljujooniste muuseumi ja  jooniseid endid kah Bohuslänis.

 

Pisuke kokkuvõte:

Meie tripp kestis täpselt 1 kuu mil  läbisime kokku u 4700 km autoga  (mina roolis)+ veel laevade ja parvedega. Kuu aega me elasime telgis kas siis muinas või tavalises. Enamasti laagri lõpus viimasel päeval pakkisime kõik kola kokku ja panime tavatelgi üles –nii sai järgmisel hommikul mugavalt liikuma. Teel tegime nii tänapäevast sööta kui muinastoitu. Meil oli kaasas kolmjalg ja pada aga ka tänapäevane matkavarustus priimuse ja sinna peale käivate nõudega. Priimusega oli tore teha kesest päeva kähku midagi sooja. Hommikuse kohvivee tegime ka sellega enamsti kuna kohvi tahaks ju kohe. Lisaks 4 -le muinasaagrile külastaime ka erinevaid muuseume omajagu ja kirikuid. Laagrites igapäevaelt tiksudes tegime enamsti ajatäiteks käsitööd-enamus seal tehtud asju sai seal ka müüdud. Järgmine aasta tahaks kindlasti reisida veel nõndamoodi  ja pikemalt aga nii, et tuleb vahepeal ka koju 1 kuu teel järjest olla tundub hetkel olevat maksimum. Mis teha aegajalt lihtsalt hakkab tundma puudust selledt, et me umber oleks 4 riidest seina asemel neli tummisemat seina ja, et põrandaks oleks muru asemel nt vaip mille all lauad. Antud reisilt sai palju ideesid ja mõtteid mida ja kuidas teha- oma osa siin kindlasti mängisid ka muuseumid. Mulle ikkagi tundub, et ka sel aastal ma ei pääse kuhugile kaugemale  reisima nii, et tööga see seotud pole-järsku järgmisel?:) Talvel jas sügisel ju täitsa võiks…..

Advertisements
Categories: 2013, Skandinaavia | Leave a comment

Post navigation

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Change )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Change )

Connecting to %s

Create a free website or blog at WordPress.com.

%d bloggers like this: