Norra 15.05-21.05.2014



2014-05-17 11.55.49Kuidagi juhtus nii, et ma suutsin oma reisipäeviku kaotada ära so üritan taastada niipalju kui mäletab. Tegelikult seda reisi oli Sigre juba hea mitu aastat planeerinud ja üritanud saada rahastust. Sel aastal läks kõik õnneks ja grupp setosid ja nende sõpru saigi võtta ette teekonna Norramaale. Meid oli kokku 30 ringis + giidid ja bussijuhid. Bussijuhid olid Hiiumaalt ja meie saategiid Saaremaalt+ siis kaks eestlasest giidi lisandusid veel ka kohapeal. Neljapäevane päev so 15.05 kulus kulgemisele. Minu joogipudel jäi takosse ja tagasi ma enam seda ei saanudki kahjuks. Pudel maksis u 30 eurot so natu on kahju-polnud tavaline plastikust veepudel. Ilm oli ilus ja sõit sujus. Laevas osad pidutsesid aga ma magasin- nagu ikka. Traditsioonid on tähtsad- neid tuleb ju hoida. Reedel so 16.05 võtsime suuna siis Oslole. Päeval tegime ka mõned peatused sh üks tore peatumine oli Alsteri mõisas, kus imetlesime kaunist ümbrust, käsitööpoodi ja saime maitsvat sööki. Käsitööpoes oli kõike, väga hea väljapanek oli st asjade vahel oli õhku-kohalike käsitööliste ja kunstnike looming. Õhtul jõudsime Oslosse ja asusime kohe õhtust sööma. Oli küll reede aga pakuti meile pubis “ Õnnelik siga” kala ja jooki mille siis igaüks sai ise valida. Mina valisin kummalisel kombel õlle valge veini asemel aga peab ütlema, et hea oli. Edasi meid majutati- Ain ja naised (valitud) läksid Radissoni hotelli ja ülejäänud ümber nurga asuvasse Ämbliku hotelli ( Scandic Hotel Edderkoppen). Ma olin ka viimases. Hotell oli kohe linna südames. Giid võttis ette linna tutvustava ekskursiooni mööda üht peatänavat lõppsihiga ooperimajale. Mööda tänavat mille ühes otsas oli kuningaloss ja kuskil keskel parlamendihoone kihas elu. Oli muusikuid ja igal tänavanurgal ka kerjuseid- valdavalt tumedama nahaga ja naised. Muusikute poolel oli nii noori kui vanu nii punte kui üksiküritajaid. Ilm oli suviselt soe so uitajaid ja nautlejaid oli omajagu. Slma jäi ka see, et pubide ustel on tüübid kes kontrollivad sissepääsu. Ooperimaja oli uhke-suur, lauge, valge-selle kautselt avanes kaunis vaade linnale. Meie vaatasime ja natu ka laulsime. Seto leelo peab ju ikkagi kõlama kõikjal. Möödunud suvel me korraldasime Kerstiga omale hommikuse ekskursiooni-nüüd siis on ristike kirjas ka öise osas-uued kohad olid so oli põnev. Muuseas jalutasime mööda ka öisest kirikust st hoone tavakiriku ees kus siis saab öösel patte lunastada ja häda kurta. Laupäeva oli selline natu pidulikum päev. Kõik panid ennast rahvarõivile ja peale hommikusööki mindi kuningale külla kuna norrakate rahvuspäev vajas tähistamist. Kohalikud olid ka kõik rahvarõivastes. Suur osa norra rahvariietest valmistatakse väidetavalt muuseas Eestis. Kohalike rõivad on imekaunid-rõivakomplektid ilma eheteta maksvat u 30000-50000 norra raha+ ehted, mis pole ka just odavad. Rõivastel on palju kaunist tikandit ja hõbedat sh on hõbedast nt vööd, nööbid, kotirauad. Läbi linna tuli kuninga manu ka paraad kus marrsis norra tulevik st lapsed peamiselt. Üritusel me päris lõpuni ei olnud aga piisavalt, et saada aimu millega tegu. Tagasiteel hotelli hüppasime läbi ka Eesti saatkonnast ning laulsime ka sealsele rahvale. Üldiselt me delegatsioon oma kaunites ehetes ja rõivastes äratas kohaliku elemendi silmis palju tähelepanu ja huvi- ikka tuldi uudistama ja pärima ning sooviti koos teha pilti. Rahvariideid kandes juba kord on nii, et oled kui riigi visiitkaart ja pead olema valmis, et tuleb seletada ja olla pildil. Hotellis me vahetasime riided, pakkisime asjad ja kiirustasime bussile et sõita Vigelandi parki. Selles pargis võiks kohe veeta terve päeva ja uudistamist, imetlemist jaguks- palju imelisi kujusid-inimesed ja nende erinevad eluetapid ja suhted. Seal võiks kohe iga kuju ees pikalt passida ja mõtiskleda. Meil aga oli kiire. Programm oli tegelt läbi terve reisi kole tihe-õppereis ikkagi. Pargi peaväravate ees möllasid ka Russid st koolilõpetajad-me igaks juhuks sisenesime parki tagant. Pargis lõunatasime ja imetlesime kauneid kujusid. Tegelikult eelpool manitud Russidest tuleks kohe kirjutada natu pikemalt, et kes ja mille. Tegu siis kooli lõpetajatega kes 3 nädalat enne oma lõpueksameid teevad läbi elukooli ehk siis joovad palju ja teevad lollusi ning täidavad selle käigus hulljulgeid ülessandeid. Sedalaadi kultuur ja komme sai alguse 1900 alguses ja toodi sisse Saksamaalt. Russid tunneb lisaks joobeseisundile ära ka veel selle, et neil on spets pikad püksid jalas. Neil kes soovivad tulevikus õppida humanitaareriala on jalas punased ja kes reaal eriala kannavad siniseid pükse. Pükstel on ka aasta ja inimese, kooli nini + ülesannete eest saadud märgid. Aga mis siis on need teod mis teha tuleb? Nu nt minna käpukil haukudes parlamendihoone juurest lossi manu- tee on ikka päris pikk sinna. Või siis teha õpetajale hommikusöök, eelnevalt tuleb õpetaja kodusse loomilikult sissemurda jne jne. Võmmid suhtuvad asja ka normaalselt ega tülita russe kuna neil omal ka ju lapsed st see on aeg mis on kõigile raske nii lastele, peredele aga see tuleb teha läbi. So see, et ma rebasena oma õppejõududele hommikul 6 ajal laulmas käisin oli ei midagi kõigi Russide katsumuste kõrval. Kes veel ei tea siis folkloristika tudengid käivad õppejõude maast lahti laulmas aga ma ei tea kas see komme veel ka nüüd on-10 a tagasi igatahes oli. Russidel on ka oma transa st oma disainitud bussid mil on üliäge disain ja võimsad kõlarid-kohati võivad bussid maksta ka 1miljon norra raha. Busside jaoks kogutakse raha 3a st see nagu kogu klassi projekt st ettevalmistus russiks saamiseks. Vigelandi pargist edasi me suundusime Kongsbergi kus külastasime erinevaid muuseume sh oli väga lahe hõbedakaevandamise muuseum ja geoloogia väljapanek kus oli palju poolvääriskive. Suusamuuseum oli ka aga see väga ei erutanud- suusatamisest ma pole kunagi osanud rõõmu tunda aga vast ma korrigeerin seda värki tulevikus. Lahe oli näha hõbedat loomulikus olekus ja ronida mööda kaevurite redeleid st pikad ja kitsad. Linnas toimus ka paraad so nägime russe oma kostüümides-noormehed rinnahoidjatega jne. Russidel lisaks spets pükstele on ka oma nimekaardid mil on siis peal jabur foto ja mõni elutõde. Fotol sagely keel suust väljas. Nu mõni näide mis kaardile kirjutatud oli st lasime giididel tõlkida ise kaarte maast noppides. Nu nt, et mu isa ütleb, et ma olen idioot aga ta armastab mind sellele vaatamata või siis, et pole olemas kanget alkoholi on vaid nõrgad inimesed jne jne. Õhtuks jõudsime me aga Heddali püstkiriku manu, viimane on ehitatud u 1250 ja tegutseb senimaani. Talviste teenistuste jaoks küll tehti kõrvale uus külakeskus kus on nii kirik kui muu ühe katuse all. Vana kirikut ei taheta kütta kuna see viib ta loomulikust temperatuurist välja ja mõjub säilimisele halvasti. Antud kirik oli väga suur-seni suurim kus olen käinud. Hästi säilinud. Seintel oli urnes stiilis kaunistusi ja ruunikirja+ üks kaunis tool mil vanust arvatakse olevat u 900 aastat. Kohapeal kohtusime ka kohaliku naisseltsiga kes olid meile valmistanud toreda õhtusöögi ja vastuvõtu. Imehea supp oli. Öösel millagi jõudsime Raulandi-lumi ja jahedus võttis meid vastu. Käisime pesus ja läksime magama. Hommikul ärgates oli kätte jõudnud pühapäev so peale hommikusööki läksime kirikusse mis oli ehitatud 1803 aastal. Vanasti tulid inimesed sinna kirikusse paatidega. Kati laulis aga nii kurva laulu et paljudel olid silmad märjad-kõlas aga kaunilt. Teel olles arvas mõni, et oleks võinud suusatama hoopis tulla või, et hommses programmis võiks teha muudatusi. Lund oli palju. Õhk lõhnas ja hingamine oli kuidagi eriti mõnus. Edasi sõitsime Rjukanisse-pisikene linnake mägede vahel. Mäe nõlvale paigutati mõne aja eest peeglid mis suunavad päikesevalgust alla linnale- varasemalt oli seal päikesega kehvasti. Edasi läks teekond veel lumisemaks, nimelt sõitsime Villmarksentrisse nn looduskeskus kus meid kostitati vahvli kitsejuustu ja maasikamoosiga ning siis oli vaba aeg mille enamus sisustas matkates, mis lõppes lumesõjaga. Vahvli vahel olevat kitsejuustu tõi mulle kunagi Norrast ka Vanakaru aga ma siis ei teadnud kuidas temaga toimida-küll me üritasime küpsetada ja muidu nosida aga maitse oli nii võigas, et kuidagi ei õnnestunud. Nüüd ma siis tean, et seda manustatakse koos maasikamoosi ja vahvliga. Sel moel oli imehea. Õhtuks panime aga kõik endid rahvarõivile ja läksime kohtuma Telemargi maanaisteseltsi rahvaga. Õhtut vedas eest Ellen Nordstog kes on tuntud kohalik rahvalaulik. Ellen üritas meid kõiki panna norrakeeles ka laulma aga see oli suhtkoht keeruline kuna nad seal ju kirjutavad ühtemoodi ja hääldavad hoopis teisti. Vaatasime oma laululehti ja ikka püüdsime laulda kaasa. Edasi tulid pisukesed esinemised ja rahvarõivaste tutvustamised meie poolt. Moedemm laval oli lahe-Ingrit vedas asja. Toimus ka pisuke müük so käsitöölised said oma sõiduraha teenida tagasi ja see vist ka kõigil õnnestus. Laulda ja tantsida sai ka. Mehed laulsid ka nii nagu vanastigi oli tutvustus. Oli tõeliselt mõnus õhtu. Kohalikud naised olid muuseas küpsetanud ka terve lauatäie kooke-nii palju, et mul jäi enamus maitmata. Esmaspäeval tutvusime Raulandi Akadeemiaga kus me ühtlasi ka ööbimas olime. Antud kool on Telemargi kõrgkooli osa ja seal õpetatakse rahvuslikku ehistööd, puutööd, tekstiili, rahvamuusikat. Seal on õppinud ka mõned eestlased nt Silver Sepp, Kadri Vissel jt. Koolis on pikad ja lühikesed kursused. Külastasime ka õpikodasid ja saime paar minutit suhelda tudengitega. See oli koht kus ma oleks tahtnud, et meil oleks olnud rohkem aega sest kui mul oli võimalus “õppida” siis hakkas alati kiire. Ehistöö õppeklassi sisseseade oli väga hea-12 kohta ja puha. Tudengid üldiselt nikerdasid oma lõputöid teha kõikjal. Tudengeid jäi ette vähe. Päeva mahtus veel üks tore lambakasvatus ja kohalik mööblivabrik kus valmistatakse köögimööblit ( ropult kallis aga kiirelt valmib). Laudas kohe mööblivabriku kõrval olid ägedad lambad u 200 pead koos pisikestega. Kunagi kui ma vana ja hall olen siis on mul ka lammas või siis mitu. Hetkel mul on ka lammas aga see on mu reisilammas. Vanast peast ma tahaks teha ülepea rohkem tekstiili kui metalli-mu metalli võiks siis teha õpipoisid ja sellid. Päeva mahtus veel ka kohtumine hõbesepa ja noameistriga Oyfjelle vabaõhumuuseumis ja siis kohtumine Agot Storliga kes küpsetas “lompereid”. Vanaproua oli ülepea höste elurõõmus ja kõbus. Seal ülepea kõik vanad ja hallid on höste kõbusa ja eluterve olemisega. Vana ja hall tähendab nende puhul lihtsalt et passis on sünniaasta mille järgi on inimene kõrges eas ja hall on juuste värv lihtsalt. Nad jõuavad ja jaksavad ja toimetavad. Järgmisel päeval vara hommikul st 4 pudinatega aga algaski meite kojusõit.

Kogu reis oli väga mõnus, ilm oli ilus vaatamata sellele, et talvelumi polnud veel sulanud. Kohalikud kõnelesid , et sel aastal olla olnud vähe lund ja tundud ka alles detsembris st lund oli kõigest 2m st kohati olla nagu taks see kui on 3-4m. Talvel on loomulikult osa teid ka suletud kuna nende lahtihoidmine on liiga kulukas. Ku meil on lumesahk siis neil tegutseb selline monstrum nagu lumefrees mis siis vurab läbi lumevallide autorodu järel. Üht koma teist sai teada ka sellest, et Norra oma nö nafta raha hoiab ega kuluta st vaid väike osa tulust suunatakse sotsiaalvaldkonda. Kalastamine on Norras valdavalt tasline-saab osta päeva, nädala jne pileteid. Uutel teedel on ka maksud peal ja reeglina seni kuni maksude abil on saadud tagasi raha mis on pandud teede ehituse alla. Auto omamine on igati kallis lõbu st ostes auto tuleb tasuda ka auto soetamise tasu mis on siis mingi % auto maksumusest st mitte väikene. Firmade autodel on rohelised numbrimärgid ja nad saavad maksusoodustust aga sees ei tohi olla üle 2 istme. Norrakad armastavat pitsat ja võileibu ning käivat vähe väljas söömas. Suvitavad kohalikud peamiselt Hispaanias kus neil olla nö omad kohad kus käiakse-suvel on Norras eriti lääne pool lihtsalt sitt ilm ja sajab palju kuna platoo jääb pilvedele ette ja siis pilved peavad vihma sadama välja ära ja siis edasi toimetama vmt igatahes sajab ullult palju. Seda viimast ma saan sel suvel ka arvatavasti ise tunda. Mulle tegelikult meeldivad giidiga reisid kuna nii saab teada infot mida ise ei viitsi nuhkida alati välja. Meil joppas veel eriti kuna 3 giidist 2 olid eestlased kes elasid Norras. Eriti shoppamisega me ei tegelenud aga külastasime paari käsitöömüügikohta küll ja ka toidupoodi. Mina ostsin omale hõbesepalt filigraan kõrvarõngad st sellised mida kohalikud kannavad rahvarõivastega- mees oli seda tööd teinud u 50 aastat so meister. Toidupoest ma shoppasin murakamoosi ja imeõhukest leiba mida kohalikud söövad oma lõhesupi kõrvale selline näkileivalaadne asi. Reisil olles oleks tahtnud paari päeva juurde. Programm oli tihe ja asjlik st igale ühele midagi. Hommikud algasid meil kohaliku aja järgi seal nii 7 paiku kuna 8 oli enamasti hommikusöök so puhkusreis see just polnud. Õhtuti olid ka veel istumised ja arutelud.

Vähem kui nädala pärast ma aga sõidan Kopenghagenisse ja siis ma pendeldan suvi läbi Norra, Rootsi ja Taani vahet. Suve lõpus augustis vast saab uidata ka Setomaal ning olla merel vai siis vähemalt Pärnus mõned päevad. Lähipäevil tuleb osta ära õnged ja teha muid reisi ettevalmistusi.

2014-05-17 17.27.23 2014-05-17 14.39.13 2014-05-17 14.39.21 2014-05-17 16.44.46 2014-05-17 00.05.15 2014-05-17 10.07.53 20140519_104742 Photo Collage Maker_52UDxV 20140519_150627 20140519_105941 20140519_105949 20140519_101341 20140519_122902 20140518_123231 20140518_101444 20140517_182332 20140517_182719 20140517_214215 20140518_093953 2014-05-16 22.55.21 2014-05-17 14.31.55

Advertisements
Categories: 2014, Skandinaavia | Leave a comment

Post navigation

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Change )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Change )

Connecting to %s

Blog at WordPress.com.

%d bloggers like this: