Roskilde 10-13.06.2014

IMG_1457Roskilde 10-13.06.2014

Teisipäeva hommikul so 10.06 pakkisime Kopenhageni pargis oma mandi kokku ja sõitsime linna avastama. Olles uudistanud ära rahvusmuuseumi (lahe) ja uidanud veidi linnas võtsime suuna Filedsi kaubanduskeskusele-antud kohta oli meile muuseumis soovitatud. Jalutasime läbi poodide ja ostsime hädapärast. Edasi sõitsime Roskildesse-see viimane oli selline uitmõte so polnud algselt plaanis. Samas meil oli oma hea 4 päeva mis vajasid sisustamist. Kuna Roskilde ja Kopenhageni vahe on u 35 km siis läks teekond kähku. Enne muueumi minekut tegime peatuse veel Jyskis ja Kersti soetas omale ühe tagavara madratsi vol II. Nüüd meil siis hetkel kokku 4 madratsit so äkki saab 2 kuud magatud. Muuseumi putkas Roskildes tädi veel mäletas mind aga ta polnud kindel, et meie plaan muuseumi kõrval kämpida ja nänni müüa läheb läbi st enamasti nad sedalaadi seiklejatele ütlevat ei. Kutsuti kohale tädi kes oli siis nagu päälik ja vastutav igasugu meelelahutuse eest muuseumis. Ta mäletas mind kevadest. Kui ütlesime, et oleme muinastelgis, muinasrõivil ja müüme autentset nodi siis ta oli asjaga päri-lubas isegi veel lasta teha suure sildi, et Eestist ja käsitöölised. Sõitsin autoga muuseumi kõrvale ja telk leidis omale koha sinna kus kevadel kuu aja eest oli seisnud üks laev-hiljem nägime, et antud laev oli kolinud restauraatorite manu ( nad siin nii ehitavad kui taastavad vanu aluseid so laevade kogu täieneb kõikaeg). Päevaplaan kujunes siin neljal päeval lihtsaks- hommikusöök, müük ja siis teknika laadimine ja jäätis ja uitamine linnas. Muuseumil on mitu hoonet millest üks on selline õppekeskuse moodi koht mille all on kohvik ja hoovi osas on lauad ning meistrite kojad. Näituseks saab siin õppida korvide punumist, erinevate sõlmede tegu, ehistööd, sepatööd. Ning siin hoovis on ka mõned pistikud milles on ka siis kui muuseum on kinni vool. Meile selline asjade korraldus sobis kuna nii sai jätkuda igaõhtune kinoprogramm telgis. Korraga saab vaadata u 2 filmi siis on Kersti arvuti jaksust tühi ja vajab toidet. Ilm siin on heitlik-tuult on tummiselt ja kohati peame tänu sellele omi ehteid mööda platsi ajama taga sest nad lihtsalt võtavad tuule alla ja lendavad minema. Muuseumis käib ka palju lapsi-neile on siin kohe eraldi programmid kus on siis nii käelist tegevust kui ka paadisõit merel-põnnid st algklassid ise aerutavad. Ma mõtlen, et kas meil ka lastaks nii 2 kl lapsed ühe täiskasvanuga merele hullama-ei taha hästi uskuda. Samas siin vast see saab alguse juba nö. kodudest. Ühel päeval just siis kui üks viking istus Mac-iga ja teine Vaio-ga maha tuli me manu mees kes lubas meid suure suuga järgmisel päeval purjetama viia-leppisime kokku koha ja aja. Ainumas kes kohal järgmisel päeval polnud oli sama mees-me saime oma hea 40 mintat oodata. Hiljem samal õhtul toimus muuseumi hoovis tantsuklubi moodi üritus kus siis vanemad inimesed mängisid pilli ja tantsisid rahvatantse. Siis tuli suur meremees me ligi ja tundid huvi, et miks me kohale polnud tulnud. WTF. Edasi me pidime minema ühe memme ja ta sõpradega aerutama aga see jäi ära kuna laine oli liiga kõrge ja tuul tugev ning me arvasime, et olud on me jaoks natu karmid. Mina aerutasin viimati u 20 aastat tagasi. Kamp vanakesi aga ikkagi läks kuid oma maismaa punktini nad siiski ei jõudnud ja keerasid ringi-tingimused olla hiljem kõneldes olnud ka neile natu karmid. Meie aga läksime samal õhtul sõitma hoopis suure laevaga. Laotasime oma lambad maha ja kudusime 3,5h ning uudistasime ümbrust. Tegu oli restorani laevaga so teised sõid all. Sõit ilma söödata maksis 110 kohalikku raha ja koos söödaga ligemale 400. Ütleme siis nii, et nii nälgas me ka polnud, et u 35 eurone õhtusöök ette võtta. Vaade oli ok aga ei midagi põrutavat- turismi teatmikus kirjeldati seda laevasõitu kui eriti vinget asja. Kohalik vana tuli ja küsis, et mida me siis näha lootsime-vaalu või? Me arvasime, et hüljes ju ei teeks paha. Vaateväljal oli linde-luikesid kõige rohkem , taamal mõned majad. Rannik oli igav. Vana arvas, et kohalikud naudivad seda nii, et nad lihtsalt joovad vaate ilusaks- tegelikult ju laev lihtsalt tiirutab antud ümbruses. Samas väga kaunis oli vaade merelt Roskildele-uhke katedraal paistis ära kaugele. Linn ise on ka üks vanimaid ja väga ilus. Kuna tegu on siiski varasema pealinnaga siis on siia maetud palju ka kroonitud päid. Enamus poode pannakse kinni ajavahemikul 17-18, mõni üksik kauem so vanalinnas on õhtuti vaikus. Muuseumi juures aga kihab elu kuna seal on jahid ja ka kohvikud jmt söögikohad lahti u 21.0 ni. Muuseumis käis päris palju rahvast ja nii rändasidki me ehted kõikjale nt Udmurdimaale, Floridasse, Soome Austraaliasse, Saksamaale ja mujalegi. Venekeelt kõnelevaid turiste oli päris palju. Teisel päeval ilmus aga me telgi juurde silt, uhkel postamendil ja puha kust siis võis lugeda, et mis loomad me oleme ja kust tuleme. See tegi olemise natu lihtsamaks ja veidi rohkem kõnetati meid taanikeele asemel inglisekeeles. Muidu pidi ikka kõigile seletama, et oleme Eestist ja ei oska taani keelt kohe üldse mitte. Algselt oli meil plaan lahkuda reede hommikul aga kuna Lundi üritus algas alles laupäeval siis me kauplesime ka reedel ja sõitsime Lundi õhtuks. Enne külastasime veel kaubanduskeskust ja täiendasime oma toiduvarusid leiva, õuna, piima, tomatite ja porgandite ning kala konserviga. Kuna minul oli õnnetul kombel õhtusel laevasõidul andnud otsad ka kampsik siis ma ostsin ka uue fliisi- 2 eurose kampsiku lukk ei elanud lihtsalt laevasõitu üle ja kuna see oli mu ainumas soe pikavarukaga asi mis kaasas peale jope siis tuli shopata. Roskilde vahepeatusega võib jääda igati rahule ja loodetavasti õnnestub seal peatuda veel ka tulevikus näiteks juuli lõpus peale Moesgardi laagrit ja enne Lofotenit st siis jääb ka sisse selline pea nädala pikkune auk mis vajaks täitmist. Muuseumirahvas on väga sõbralik siin . Kohtasin ka sama seppa kes kevadel siin seppade kokkutulekul mu mütsi ostis- selgus, et ta töötab raudteel aga hobi korras käib aegajalt muuseumis sepaks ka kui on vaja. Lisaks kohtasime veel üht nooremat raudteetöölisest vikingit kes tuleb oma perega ka Borresse so seal näeme jälle- tegu loomulikult sepaga. Kohati tundub , et   iga käsitööd tegev mees on sepp vai vähemasti on nende konsentratsioon väga kõrge.

IMG_1458 IMG_1467 IMG_1470 IMG_1471 IMG_1474 IMG_1479 IMG_1465

Advertisements
Categories: 2014 | Leave a comment

Post navigation

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Change )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Change )

Connecting to %s

Create a free website or blog at WordPress.com.

%d bloggers like this: