Bronseplassen 9-11.07

 

IMG_1890Ilm on siin kuum ja väidetavalt polevat juba 6 nädalat sadanud. Esimesel päeval siin olime tänu kuumale täiesti zombid-midagi ei jaksanud teha ega ka olla. Kõigil paistis kuuma tõttu tiba raske olevat. Mingil ajaühikul tuli mul geniaalne mõte sõita jäätise järele 12 km kaugusele. Ma autost välja ei jaksanud minna-vajusin ära. Kersti maabus 2 jäätisega ja pidi need hiiglasuured torbikud omale ka suruma alla-ei olnud kerge. Mina magasin parklas ja siis millagi me sõitsime tagasi. Uute õngedega käisime ka kalal aga kedagi kätte ei saanud kuna kõrval 100+ kg noorukid tegid vettehüppeid. Samas kalad käisid lante küll uudistamas-kuna vesi oli selge siis oli näha. Ilm oli kõigil päevadel ilus- vahest liiga soe. Sel aastal oli külastajaid vähem. Siin laagri juures on 2 järve –üks on kohe laagri lõpus see on sääne madal ja seal kasvavad vesiroosid ja vesikupud ning kaldale on pargitud 2 kanuud millega võivad huvilised tiirutama minna. Me käisime ka mitu korda kanuutamas-oli lahe. Teine järv on siis see kus on kala. Asub kaljusel pinnal ja sinna minemiseks tuleb läbida üks soine aas ja siis vanade puudega kõhedust tekitav mets. Sealne metsaalune näeb välja nii nagu seal elaks trollid. Tuld püksi pistev mees seletas, et trolle olla mitmesugusied ja ülepea nende metsaelukatega olevat nii, et neid olla palju st nagu Lord of the Ring+ extra. Sel aastal on telke ja osalejaid rohkem st kõik 3 platsi on täis- eelmisel aastal oli üks plats selline mitte müügiplats-seal kämbiti peredega. Muudatusi on ka ürituse kavas võrreldes möödunud aastaga. Pidusöök oli tõstetud reedele ja laupäeval oli tõrvikutega pühapaigas olemine. Iga päev toimus ka võitlus ja laulud, mängud ning tuletõrvikutega võimlemine. Tuli pandi püksi ja puha. Hommikuti saab siin võikusid ja kohvi. Ühel hommikul jäi mul 1 võiku järgi ja siis arvas üks herilane, et see kuulub temale-käis ja nosis kohe tuned- võttis singitüki ja lendas minema-lõpuks kui ma jõudsin võileivani olid kõik ääred nositud ära singil. Bronseplasseni laagri nagu ka Gudvangeni kohta kohati öeldakse, et jube ilusad ja mõnusad aga mitte head müügikohad-samas kõik aastad pole vennad ja kõikjal ei saagi alati minna hästi. Siin on rohkem putukaid kui Borres- herilased nosivad sinki ja sipelgad tassivad suhkurt minema. Sõiduteel nägin ka üht laiakslitsutud ussi-nägi rästiku moodi välja. Pisusöögiks oli selgi aastal maa sees küpsetatud liha ja siis kruup ning ühepajatoit. Osa toidumoona korraldajad kuidagi avastasid alles järgmisel päeval-õnneks polnud halvaks läinud. Jagasime Torbörniga liha ja nosisme ühepajatoitu kõrvale. Siin turul olen teinud ka 3 vahetuskaupa. Nahameistrilt sain kahe prossi vastu vultari fotokale- tegu on Birka leiuga ja arvata on, et vanasti oli see ümbrikulaadne nahatasku rahakoti funktsioonis. Ehete vastu vahetasin veel ka ühe nõeltehnikas kaelasoojendaja ja siis tegin kaupa Akvavitiga, mis ei kõlvanud ei juua ega põletada. Ülearune alkohol sai vahetatud klaaspärlite ja luust nööpide vastu. Kõik osapooled olid vahetuskaupadega rahul. Sedalaadi turgudel alati tasub proovida asju vahetada kui leitud on midagi meelepärast-alati see ei pruugi õnnestuda aga sageli tuleb välja küll. Nii nagu teisteski laagrites valmis ka siin üks müts aga see jäi müümata kuna siin oli nii kuum, et kellegile ei pakkunud pinget villased asjad kohe üldse mitte. Üldjoontes võib laagriga jääda rahule- ilm oli ilus ja seltskond oli tore. Tõelist rõõmu teeb see, et igas laagris me õpime tundma uusi inimesi ja same muinassõpru juurde. Siin me saime teada nt, et taaskehastamisega tehti Skandinaavias algust juba u 40 aastat tagasi-usukumatu. Paljudel on see turgudel rändamine eluviis-nad on teinud seda aastakümneid. Eks näis kaua mina ise nii ringi uitan. Esialgu on põnev kuna igal aastal on veel üritusi ja kohti kus käinud pole. Esialgu on plaan uidata väljamaal ka tuleval aastal-vaatab kuidas see õnnestub. Siis arvatavasti võtaks ette pikemalt st, et läheks aprilli lõpus ja tuleks septembri keskel tagasi. Hetkel on varustus olemas, et nõnda pikalt reisida. Loodetavasti õnnestub järgmisel kevadel vahetada välja ka auto ning tänapäevane telk-praegune auto ja telk on mõlemad juba oma hea 10 aastat vanad so vahetus justkui õigustaks. Telgil on osad tugivaiad katki ja puudub eeskoda-muidu on ok. Autol tuleks vahetada ära motor aga kuna see masin ka roostetab kõikjalt siis tundub, et uus motor ei pasta päeva pikemas perspektiivis ja vähem kui 5 aasta pärast seisaks ikkagi ees uue sõiduki ost. Pikalt resides on oluline, et sõiduki peale saaks olla kindle. Vahemaad on pikad ja Norra mägised kitsad järsud tõusud ja langused väsitavad nõrka autot ülearu palju.

 

Advertisements
Categories: 2014, Skandinaavia | Leave a comment

Post navigation

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Change )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Change )

Connecting to %s

Blog at WordPress.com.

%d bloggers like this: