Tomsk Kesk-Siber 10-16.09.2014

meite esinemineOlen pealinnas Rotermanni kvartalis müügileti taga-inimesed jalutavad mööda, kedagi ei koti mu ehted-mind ka ei koti ja ma asun sööma lõunat. Kirjutab sõber ja uurib, et kas ma lennata tahaks. Nu mis mul saab selle vastu ikka olla. Alati valmis reisima. Aga, et kuna? Varsti. Millalgi hiljem ma veel küsisin , et kuhu-ega mul väga aimu tol hetkel polnud kus on u poole miljoni elanikuga Tomsk. Nu ja nii siis juhtuski, et leidsin end ülejärgmise päeva hommikul Tartust Karlovast kiiruga asju kotti toppimast. Loetud tundide pärast olin juba Obinitsas ja vaatasin kuidas teised usinad kotte pakivad. Töötavat inimest vaadates ju ikka silm puhkab. Kuna mu matkaseljakotis oli veel ruumi siis sai nüüd ka mu kott täitsa täis pandud. Koti kaal oli ok (hiljem selgus, et u 11 kg). Piiril saime kokku ülejäänud seltskonnaga-kokku oli meid 9- kõik erinevatest kooridest. Piir sai eduliselt ületatud ja edasi ootas meid juba Irboska muuseumi buss, mis viis Pihkvasse rongile. Buss oli suitsulõhnaline ja bussijuht oli blond. Rongipilet marsuudil Pihkva- Moskva (Platskaart st selline läbikäidav vagun, magamisasemed on lahtised) maksis iseenesest u 1100 ilma pesuta ja pesu 116.20 ruublit. Rongis tuleb alati teed juua, kasvõi ainuüksi sel põhjusel, et anumad millega teed serveeritakse on teised kui kodus. Tee eest taheti 25. Rongis tegime ka lauluproovi –keegi keelama ei tulnud. Üks vana koguni kiitis. Minu magamisase on peldiku vahetus läheduses so uinun mõnusate tummiste aroomide peale. Rong on nagu märgistav koer st peatusi oli öösel palju. Magamisest suurt välja ei tulnud midagi. Üritasin lugeda ka Aado “Udmurdi usundit” aga rong kõikus nii palju, et tekst hüppas ülearu palju silmade ees. So sissejuhatusest ma suht kaugemale ei jõudnud ja olen sama ull edasi. Päeva heategude hulka kuulub kahtlemata ka see, et ma lasin potist alla ühe suitsumehe välgumihkli ja suitsupaki. Vana käis regulaarselt sitamajas suitsetamas kuigi see oli keelatud. Vana vagunisaatijale kaebama ka minna ei saanud kuna mundris naine oli talle enne niigi öelnud, et suitsetada ei tohi. Järgmisel hommikul ärkasime Moskvas koos 8 miljoni inimesega.

11.09
Hommikul kella kuue paiku ajas vagunisaatja kõik üles teatates, et sitamaja uks keeratakse 30 minta pärast kinni so tuli kark alla ajada ja kempsu sabas seista. See, et ma kohe kempsu kõrval magasin ei andnud sel korral mingeid eeliseid järjekorra osas. Moskvaga on meil ajavahe 1h so eesti aja järgi oli kell siis 5 hommikul. Rong loksub hullupööra, õues on veel pime. Meenutab natu Aado laevaga merel tehtud sõitu see loksumine aga oksele ei aja. Hea seegi. Öösel magamisest midagi välja ei tulnud kuna kõigil oli kusehäda ja nad kõik sulgesid sitamaja ja vahekoridori ust kõva pauguga. Nu tegelt see uks on ka sellise ehitusega, et seda unise peaga loksuvas rongis tasa sulgeda on ettevõtmine omaette. Lisaks olid mu jalad kergelt üle aseme serva ja ma kõikaeg arvasin, et kohe keegi tuleb ja koperdab. Tegin hoolega kruvikeerajat-hommikuks oli lina põrandal. Seadsime sammud raudteejaama poole kuhu jätsime asjad. Mina jagasin kappi Liinatsuradega st Tiidu ja Andreasega. Üks hoiukapp maksis 270 ruublit. Hommikul üritasime siis seda summat ka kolme vahel jagada aga matemaatiline tehing 300 piires tundus kõigile nagu raketiteadus olevat so võtsin oma kalkulaatori appi. Meie seltsis olnud Andreas jäi ka arvutamisega jänni ja ütles, et talle anti doktorikraad teiste asjade eest. Meite linnaekskursioon mis järgnes asjade paigutamisele viis meid metrooga linna avastama-esialgu tundus metroo skeem nagu hiinakeel. Kõik tormasid. Rongid mürisesid. Paljud lugesid metroos raamatuid kas siis vanamoodi paberilt või siis e-lugerist. Eskalaatorid tunduvad olevat ka hirmus pikad ja rahvas jookseb mööda neid üles ja alla sh osad loevad. Mul tundus seal juba seistagi kõhe, jooksmisest rääkimata. Metroojaamad on seest erinevad- külastasime õige mitut nii tagasihoidlikumaid kui õige rikkalikult kaunistatud ootesaale. Orjenteerusime punasele väljakule, vaatasime Kremlit ja selle ümbrust ja siis suundusime Arbatile kus veetsime enamuse päevast. Suurt shoppamist ei toimunud. Arbatil oli üks muusik kes mängis torupilli ja väga palju Aapo Puki tasemel portreede maalijaid-kohati jäi mulje, et Moskvas iga teine on mingi ülikõva kunstnik. Linnas jalutades ei tekkinud kohe kuidagi mõtet, et maa on sõjas teise riigiga-seda ei reetnud miski. Kerjuseid ka polnud. Mundris inimesi ja ohranat aga oli küll palju. Kõikjal hoiatati varguste ja terrorismi eest. Kremli juures nägime ka helikopterit-huvitav kas Putin tuli tööle? Ühtlasi külastasime ka oma jalutuskäigul paari kirikut sh ka seda kus mõne aasta eest tütarlapsed pundist Pussy Riot laulsid ja pärast kongi selle eest pisteti. Meie laulsime ka pargis (proovi oli ju vaja teha)- keegi õnneks meid kuhugile pista ei tahtnud. Ilm on jalutamiseks jumalik-kohati näitas temperatuur numbrit 28. Hommikust sööme pubis vaatega Kristuse Lunastaja kirikule. Teenindus pole suurem asi aga toit on ok. Mingil hetkel seltskond jagunes ja mindi ka omal käel Moskvat avastama. Hiljem meite kamp võttis ette lõunasööda tänaval-sulandusime nii höste, et meilt tuldi teed küsima. Täna saime palju sõita metrooga u 6x ja siis ka elektrirongiga. Metroo pilet maksab 40 ruublit ja elektrirong mis viib lennujaama maksis 400 ruublit. Õhtul läks lennuk kell 23 paiku.

12.09
Lennukis õnnestus veidi magada. Lennuk tundub olevat vana ja teenindajatel tundub olevat sitt tuju. Saame oma pleedid ja sööda. Tõusmisel on linnavaade tore-tuledes Moskva- istun akna all. Tõusmine on ok aga maandudes hakkavad kõrvad valutama. Neelamine ja lutsukad ei aita. Tomski ja Eesti ajavahe on 4h. Lennukis oli ka teisi, kes läksid festivalile. Meile on saadetud vastu uhke suur buss. Kõik on õnnelikud ja rõõmsad. Majutamine läheb kähku ja eesti aja järgi hommikul kell 5 ajame juba rahvarõivaid selga, et minna sööma ja festivalile. Oleme kõik tiba väsinud. Öömaja ise on kusagil suurema tee ääres linnast väljas. Toa aknast aga avaneb vaade metsale. Elan järgmised päevad 4. korrusel kolmekohalises toas. Tuba on kena ja pesemisvõimalused on ka head. Tubade teenindaja on väga abivalmis ja viisakas. Tänane hommikusöök siin koosnes pudrust (veega vedel puder), või kuubik, 1 viiner, pudel vett, tee ja saiake ja saiaviilud niisama ka lisaks. Ma jätsin pudru vahele (ja nii ka järgnevatel hommikutel) ning panustasin saiale. Võid ajasin laiali kahvliga aga asjatundjad soovitasid lusikat kuna nuga me kätte ei usaldatud (etteruttavalt olgu öeldud, et mitte kuskil ei antud meile nuge ühegi toidukorra manu). Ürituse avamine oli igati ilus aga meist valdav enamus magas või tukkus sel ajal-õnneks olime suures saalis taga pool istumas. Päeva mahtus veel kõigi gruppide tutvustamine ja üheskoos tantsude õppimine. Õhtusel kontserdil olime aga võtnud kohad sisse esimesse ritta kus oli mõnus magada. Õhtu lõppes etnodiskol kus nägime käsitöölisi tööd tegemas ( keraamik, sepp ja vaiba kudaja). Üheskoos panime kokku jupphaaval festivali suure logo ja tantsisime. Südaöö paiku kohaliku aja järgi saime ööbimiskohta. Meie koridoris gruusia mehed laulsid ja see kostis ilusasti me tuppa ära. Õhtul tulid veel Tiit ja Andreas meile külla- nosisime õhtusööki ja lobisesime niisama. Oli mõnus istumine.
13.09
Täna oli kõikaeg kiire ja ülepea palju jooksmist. See käib tiba ajudele. Eilne linnas ulkumine rahvarõivil ilma ülerõivasteta oli mu tõbiseks teinud. Päev algas ikka 8 paiku ja lõppes südaöö aegu. Esinesime täna õige mitmes kohas, osalesime paraadil ja külastasime linna vanimat ülikooli kus lootsime minna uudistama ajaloo ja etnoloogia väljapanekut. Soovitati tulla homme kuna siis on muuseum lahti ja ülepea on sel päeval paljud muuseumid linnas tasuta kuna linnal on sünnipäev. Täna õhtusel kontserdil olime jällegi esimeses reas nagu päkapikud magamas-hakkab juba traditsiooniks saama. Kontsert oli väga hea aga väsimus tegi oma töö. Õhtusöök oli maitsev nagu kõik mitmekäigulised söögikorrad siin. Õhtul pidi meil olema ka seto pulmakommete näitamine ja oligi aga ilma minuta kuna ma olin ametis sisikonna tühjendamisega. Kõik olid kole abivalmid ja pakkusid ravimit küll valu, küll külmetise, küll toidumürgituse vas-tu. Ma lõpuks võtsin õhtul miski tableti-aitas. Majas näidati filmi ja degusteeriti rahvustoite. Õues aga oli midagi kirmase laadset lauldi ja tantsiti. Ootasin pikisilmi kuna buss ometi ööbimispaiga poole minema hakkab – täna polnud minu päev. Muidu aga võib öelda, et päev oli tihe. Esinemiskohad olid mööda linna laiali sai päris palju kõndida aga ka ühistransaga sõita. Linnas liiguvad pisikesed bussid-selliseid suuri nagu meil siin ei näe palju. Bussid vist sõidavad gaasiga kuna katusel on punased balloonid. Täna toimus ka rongkäik lauluga läbi linna. Osad esinejad pole esinenud ettenähtud kohtades- korraldaja lubas kõik maha lasta selle tembu eest. Loodetavasti tal aga pole relvaluba. Kokku on siin üle 20 rühma. Täna toimus ühes kaubanduskeskuses ka moeetendus ja hommikul enne esinemist külastasime ka linnamuuseumi kus oli päris hea väljapanek ja asjalik giid.

14.09
Täna oli esimene päev kus oli kõik nii nagu peab lähtudes kohalikest tavadest ja kommetest- aklimatiseerumisega festivali viimaseks päevaks ühelpool. Oli ka tagumine aeg. Enam pole nii väsinud olla kuna öösel sai end ilusti magatud välja. Nüüd jaksab kuidagi paremini kõike seda toredust nautida ja läbi enese lasta. Hommikul sõidutas buss kõik festivali külalised kuhugi külasse pealkirjaga “Varonja” ( vareseküla?). Ilm oli tiba tatine aga koht ise oli tore. Vana koolimaja, taasehitatud kasakate kindlus ja taamal küla. Üritusel oli koguni 2 lava mille mõlema ümber toimus ka põgus laadategevus. Täna pidi toimuma ka seto toidu valmistamine ja menüügi oli pandud paika aga köögi puudumisel jäi see tore ettevõtmine kahjuks ära. Koolis küll oli köök aga kohalikud 2 köögikatat tegid seal meile mitmekäigulist lõunat. Sel korral oli ka lõuna omaette elamus kuna köögikatadel oli hirmus kiire ja töötempo oli sääne, et supp lendas taldrikutesse. Bõstra-bõstra. Andreas ütles elutargat, et muidu hää inemise a mis tetä ku amõt om säänõ. Esinemine läks höste ja meil oli mahti ka vaadata veidi ringi ning kuulata teiste laulu ja vaadata tantsu. Mõned ka toetasid kohalikke väikeettevõteid ja soetasid laadalt nänni. Mina ostsin ühe toreda puust anuma-kas sellest saab handsapits vai soolatoos on veel iseküsimus. Siit edasi kohe peale esinemist sõitsime ülikooli, et külastada muuseume mis eile olid kinni. Bussis avastas meid aga pääkorraldaja kes oli väga üllatunud meid seal nähas- a sto seto sdes delajut??? Selgus, et me oleks pidanud olema mingis teises bussis. Olukord ikkagi lahenes. Muuseumid aga olid kinni ülikoolihoomes ja kohe nii kinni, et uksed olid võimude poolt kinnipitseeritud-miks see nii oli seda ei teadnud keegi. Jaluasime siis läbi ülikooli muuseumi ja edasi oli vaba aeg kuni kella 16.00 mil pidime esinema teatri ees ja tutvustama tantsusid. Jalutasime läbi linna, mõned käisid kangapoode otsimas ja saatsid ka kaarte koju. Mina aga kohtasin põhjapõtra mis oli täielik elamus kuna ma olin näinud neid vaid telekas ja piltidel ning ka topist käesoleva aasta mais Norras. Nüüd aga oli üks karvaste sarvede ja värvilise sadulaga õnnetu loom mu ees. Ta oli just sitaga maha saanud so koristati, põdral oli täiega savi. Tegin pai põdrale ja liikusin edasi. Eelmisel päeval ma olin paitanud hobust mille peale meite giid Vitali tuli mu juurde ja küsis, et kas ma ülepea tean kummalt poolt tohib hobesele läheneda. Mul polnud halli aimugi. Esinemine teatri ees läks hästi-kohale oli tulnud päris palju publikut vaatamata sellele, et ilm oli jahedapoolne ja kergelt hakkas ka tibutama. Meie õhtune esinemine pidi toimuma teatris aga sinna oli meil tõsiseid probleeme sissesaamisega. Mingil hetkel tundus, et osta või pilet, et lavale laulma pääseda. Õnneks lõpuks peale läbirääkimisi änksi täis uksehoidja ikka jagas ära, et rahvarõivil tüübid tuleb sisse lasta kuna muidu vist muutub publik tiba närviliseks kui keegi ei esine. Mis teha mõnel on pikad juhtmed. Teatri peldikus oli ka probleem kuna kõigile esinejatele oli antud õhtuööda võileib karbis ja karbid pandi kampsu prügikasti kuhu poleks pidanud neid panema. Kemps oli uhke roosade tumbadega. Enne esinemist tegime ka lavaproovi ja läksime peale neljandatena. Hoone oli suur aga saal väga suur polnudki. Maja ise oli täielik labürünt. Edasi suundusime rõdule- kes magas, kes kuulas kontserti. Saal oli rahvast täis ja vaheldumisi lauludega kõneldi patriootliku alatooniga tekti Siberi kohta mis tegelikult oli päris tore. Taustaks nii jutule kui lauludele jooksid videolõigud. Peale kontserti sõitsime festivali lõpuüritusele samasse kohta kus olid varasemalt toimunud õhtusöögid- lauldi, tantsiti, joodi veini, söödi ja vahetati kingitusi. Korraldajad andsid kõigile osalejatele kotid kus sees oli t-särk, tass, präänik. Eelnevalt olime saanud ka pastakad, rinnasildid ja märkmikud. Paljud arvasid algselt, et pastakas on käepeal. Minu pastakas kadus kuhugile ära. Rinnasildid nimelised olid ka hirmus uhked. Oli tõeliselt mõnus õhtu, Keegi ei kibelenud enam bussile. Mingil hetkel aga ma siiski läksin bussile ja sõitsin ööbimiskohta. Meite giid Vitali aga oli päris pahane kuna polnud ju teada kus ma olen. Bussisõit ööbimiskohta oli aga tore kuna meie bussis terve tee rahvas laulis väga ilusalt ühe vanema folkloristi eestvõtmisel.

15.09
Hommikul plärises äratuskell 4.00, ajasime kargu alla ja poole tunni pärast olime fuajees. Välisrühmade giidid kontrollisid, et kõik ikka oleks kohal. Buss hilines oma hea paarkümmend minutit ja olemine läks juba ärevaks kuna osade inimste lennuk pidi minema õige pea ja jokutamise aega eriti polnud. Meie lennuk pidi minema kell 7.00 ja teine lennuk 6.30. sõita aga oli bussiga u 40 mintat.Vihma sadas. Tomski lennujaamas sai maksta kõige eest ja kõikjal vaid sulas so ma ei shopanud kuna mu sularaha oli jäänud laadale Varjonja külasse pisikese puust anuma vastu. Samas siin oli asju mida oleks isegi tahtnud osta nagu nt karukihvast ripatsit jmt-arvestades hindu eeldan, et tegu oli päris kihvaga. Lennuk oli uuem ja meeskond meeldivam. Pildistasin lennukile jalutades lannukit ja sain peapesu-selgus, et nii ei tohi teha. Enamus lennust magasin. Maandudes kõrvad ei valutanud. Moskvas viisime oma mandi raudteejaama ja läksime grupiti linna avastama. Sel korral tegeles me kapi rendiga Andreas kuna ma olin sularahatu. Meie seltskond suundus ühte suurde parki kauni arhidektuuriga tutvuma. Ilm oli tõeliselt ilus jalutamiseks. Ühtlasi jõudsime külastada ka kaubamaja ning taas oligi aeg suunduda oma asjade järgi raudteejaama. Vetsu sai siin rongipileti ettenäitamisel tasuta, muidu aga taheti 30 ruublit. Rongis olid meil jälle Raivoga samad kohad-rong aga tundus uuem ja vets parema süsteemiga so ei haisenud. Sõime kogu kambaga ja laulsime ning jutatasime niisama-oli väga mõnus õhtu. Öösel tegin ma jälle kruvikeerajat ja sel korral ei tahtnud mul madrats kuidagi külje all püsida ikka kippus põranda suunas nihkuma. Pihkvas oli ilm ilus aga jahedamapoolne. Meiele oli tulnud vastu sama buss ja juht kes minneski. Teelt korjasime peale ka Leeni. Piiril tehti eesti poolel ka põgus läbiotsimine meile. Aare sõidutas osa meist Obinitsa kus tegime hommikukohvi ja jutatasime reisimuljeid Aarele. Oli jällegi mõnus istumine. Setomaalt lahkudes põikasime andrease ja Tiiduga läbi ka Jõeveere muuseumist kus võtsid meid vastu lisaks pererahvale ka Puškin ja Beethoven ja veel paar toredat nässut. Muuseum oli tõeliselt põnev ja ma nägin asju mille olemasolustki mul polnud aimu.
Reis oli ka väga mõnus. Lõpuks harjus selle pideva päevaplaani muutumisega ja jooksmisega isegi ära. See käib asja juurde. Reis ja kogu festival oli ka mõnusalt karske olemisega. Kõik kohaletulnud grupid olid korraldajatel hoolega valitud st oli tehtud põhjalik kodutöö ja festival oli autentne. Meie soovidele tuldi alati vastu nii ööbimiskohas kui ka muidu. Ainumas häda vast oligi see, et olles olnud 2 ööd magamata kujunesid festivali kaks esimest päeva väga rasketeks just tänu unevõlale. Seda kurtsid ka teised grupid. Korraldajad tahtsid pakkuda maksimum programmi aga me olime liiga väsinud, et pakutust ise maksimumi võtta. Muidu kõik organisatoorne pool tegelikult sujus st transa ja olme. See, et kohati midagi jäi ära käis lihtsalt asja juurde. Omaette pähkel oli tegelikult ka see, et panna 9 eri koorist inimest koos laulma. Kõik tahtsid laulda ja tehti ka usinalt vabadel hetkedel proove nii koridorides, pargis, rongis kui mujal. Arvestades aga üleüldist väsimusastet võib siiski öelda, et saadi hästi hakkama ja midagi tegemata ei jäänud. Igal esinemisel me ka seletasime juurde, kes oleme, kust tuleme ja mida laulame. Mul on veidi kahju, et meil polnud aega Siberi külades lihtsalt uidata-programm oli väga tihe ja vaba aega tegelikult polnud eriti nähtud ette-kõikaeg tuli kuhugile liikuda kuna üritus oli minnas mitmes kohas. Hommikul kell 8 paiku ajasime rahvarõivad selga ja südaööl võtsime seljast. Programm oli väga tihe.
Lõpetuseks tahaksin tänada kogu me toredat reisisellide kampa ja eriti Riekat kes kutsus mindki kampa kui mõned viimasel hetkel loobusid, kes töistel kes muudel põhjustel. Reis oli uutmoodi kogemus ja paljuski ka õpetlik.

Advertisements
Categories: Uncategorized | Tags: , , , | Leave a comment

Post navigation

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Change )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Change )

Connecting to %s

Create a free website or blog at WordPress.com.

%d bloggers like this: