Vetlanda 22-24.05.2015

IMG_5174Esimest korda siin linnas ja laagris. Linn on piske ja kuna turismihooaeg pole veel alanud siis pole ka väga midagi uudistada peale pitsakoha, kiriku ja pagariäri ning Ica-maxi ( viimases on nett).
Selle laagri lisain oma graafikusse kuna mitmed sõbrad ja ka muidu tuttavad olid siia tulemas. Ribest oli aga sõita suhtkoht pikk tee so kohale jõudes uurisin kus on mu koht ja püstitasin hiinaka ning keerasin magama. Korraldaja veel pakkus ka kohvi ja toas magamise võimalust aga ma kangesti tahtsin oma 13.eurost hiinakat katsetada. Selgus, et polegi kõige hullem-isegi kerge vihma elas üle. Muidugi kuna tal ei ole lisakatet siis mul pole eriti halli aimugi kuidas asi toimib padukaga-pakun, et laseb vee läbi nii nagu emamus sedalaadi ühekihilisi telke. Püstitamine läks ka kähku kuan süsteem sama mis vanal telgil so vaid 2 tugikaart-blondu eri. Magasin une ära , ütlesin sõpradele tere ja hakkasin oma telki lükkama üles-Torbörn ja veel üks soomlane olid abiks. Hädapärast saab üksi ka aga mitmeksi on kiirem ja saab ikka paremini st pole niipalju hilisemat vaiade ülekorrigeerimist.
Jõudsin kohale neljapäeva õhtul-antud üritusel oli vahva see, et tegelikult kõigil osalejatel oli nö. oma koht st plaan oli saadetud välja juba varem so polnud vaja tulla kohale päevi varem, et saada paremat kohta nagu näituseks Fotevikenis Rootsis. Minu koht oli teede ristumiskohal kohe info telgi vastas. Kuigi laager algas ametlikult laupäeval siis kauplemiseks läks juba reedel kuna üritus toimus pargis ja seal ikka jalutab ju inimesi. Ilmad olid kõigil päevadel kenad, suure tuule ja sajuta. Laupäevaõhtune pidusöök oli väga rikkalik-liha, kala, salatid jne. Uue asjana mulle oli mingi ubadest leivamääre-nägi välja nagu pasteet ja maitses höste. Teine uus leid oli mesi võiga-väga hea. Samas praegusel hetkel tundub, et mul läheb iga magus asi kuna enamus magus tarbitud suhkur tuleb õuntest ja porganditest-mesi ja suhkur jäid maha. Ma olen harjunud isegi kohviga kus pole suhkurt nende nädalate jooksul. Pidulaud oli laupäeva õhtal kaetud õmber lõkke ringis ja ma istusin koos Hans Gunnari ja ta naisega. Hans jagas ka õlut mil oli peal pealuu märk. Kuna pöeval oli toimunud siin ka pulm siis õhtul enne pidusööki anti pruutpaarile üle ka uhke Torbörni tehtud voodi-viimane soovitas kohe seda ka proovima asuda nu, et kas ike sobib ja peab vastu. Pruutpaar ei võtnud vedu aga voodi oli ilus. Peale sööki jäädi veel laulma ja lobisema aga ma liikusin ära netiseeruma-tulles tagasi toimus mingi tõrvikutega rongkäik mu telgi ees ja ringis jauramine aiaiaiaiaia. Läksin magama. Pühapäeval kestis üritus vaid kuni kella kolmeni-kuna oli ilus ilm ja ka rahval huvi siis oleks tegelikult võinud kesta kauem nu nii viieni vähemalt. Nii pea kui kell aga kolm kukkus sõitsid ka esimesed autod sisse, et telke jmt kola hakata lükkama kokku. Mina veel usinalt kauplesin ja kusagil poole nelja paiku tuli Mathias ja me läksime pitsade järgi. Rootsis on pitsa mulle tundub, et odavam kui Eestis nu nii söögikohta minnes. Mathias läks oma telki pitsat nosima ja ma oma ning pärast ma keerasin magama. Ärgates oli enamus viikingeid juba sõitnud minema. Sakslased kutsusid enda manu-jõime teed ja lobisesime. Hiljem tuli norralanna ja küsis, et kas me liituks veiniga ja loomulikult me kõik olime kohe ühel meelel nõus. Nii saidki kokku 5 maa naised ja arutasid veiniga maailma asju ja maade erinevusi. Kuna seltskonnas oli ka üks taanlanna kes oli teinud Moesgardi muuseumile ekspositsiooni tarbeks usinalt kangavärvimise rasket tööd siis ei saanud kuidagi jätta urisemata, et see kuidas kangast kasutati oli väär. Nu esiteks ei õmmeldud sellest rõivaid vaid mässiti niisama nukkudele ümber ning teiseks ei järgitud seisust st vanal ajal oli värvidel suur tähendus-iga mats ikka uhkes punases ja sinises ringi ei lipanud. Vahest nad seal õmblevad kangast midagi hiljem. Moesgardi muuseumi üldise väljapaneku üle kurtsid ka teised ja sellist eksimise tunnet olla olnud ka teistel. Paratamatult ajaloolise taaskehastajate ootused viikingi aja välhjapanekutes muuseumides on suuremad kui tavalisel külastajal. Nu arusaamatu on nt see kui kangatükk on pandud selga mässides lihtsalt ümber inimese nagus aunalina ja siis on kinnitatud haaknõelaga mitte aga sõlega või mõne muu nõelalaadse asjaga mis tol ajal olid levinud.
Mida enam ma reisin seda enam jõuab kohale, et tegelikult on kõik igapäevased olmehädad kõikjal laias plaanis ühesugused ka neil maadel mille poole vahest me vaatame veidi alt üles. Kõikjal on probleemiks alcohol ja see, et maalt kolivad inimesed ära kuna töökohti napid jne jne.
Üritasin minagi Vetlandas Icast veini osta aga selgus, et neil tava toidupoodides seda ei müüda-kuna ma varasemalt Rootsi veini nii poest osta pole tahtnud siis oli selline väike asi jäänud mulle ka märkamata. Leidsin ma siis veiniriiulid agas uur oli mu üllatus kui seal oli vaid umbes 5 pudelit erinevat veini ja kõigil peal kiri Free-esialgu ma nagu ei jaganud matsu lahti aga lähemal uurimisel selgus, et alkovaba vein. Uurisin siis ka saalitöötajalt kes eemal kaupu välja pani, et kus teil päris alkot müüakse-selgus, et selle jaoks on spets poed nagu Norraski. Sisusliselt midagi õllest kangemat tavalisest toidupoest kätte ei saa. Teenindajatel oli muidugi nägu kohe naeru täis, et näe turist tuleb oma lollaka küsimusega. Veini oli mul vaja külakostiks kuna ees ootas pisuke linn/küla Norras kus hää inimene pakkus mulle peavarju paariks päevaks. Kuna järgmine laager on Oslos ja linn on Oslost alla 100 km siis olin kohe rõõmuga nõus. Laagrites ma ei maga just väga hästi st ärkan öösel palju kordi üles ja see magamatus paistab ka välja kuna silmaalused on kergelt tumedad. Nüüd aga oli võimalus ööbida päris voodis ja padjaga ning käia ka dušši all-paradiis. Peale õdusat õhtut pühapäeval ootas ees vihmane ommik. Korraldaja pakkus kohvi ja võikusid-mina ja kusagilt väljailmunud Mathias ( magas kusagil oma bussis) olime kohe käpad. Tegin omale võikusid ka teele kaasa. Köögis sai Mathiase ja korraldajaga arutatud ka tiba tulevase ürituse üle-korraldaja soovis saada üritusele inimesi kes demoks kokkamist ning Mathias arvas teadvat monad kes on osavad kokkajad ja ka mille iganes suitsetajad ( liha, kala jne). Sel üritusel polnud väga palju viikingeid kuna ega siia palju mahugi tiigi ümber. Palju oli fantaasiat lippamas ringi. Kohalikud koolilapsed käisid siingi end grupiviisiliselt harimas. Tiigil sai aerutada ka kahe paadiga-oli tuulevaikne so purjedega ei mässatud.
Jäin üritusega igati rahule. Mitmed kurtsid, et müük oli varasemate aastatega võrreldes kehvem-hiljem selgus, et põhjuseks oli see, e t kohalikel on palgapäev alles uuel nädalal. Rootslastelt laatadel raha kättesaamine on alati kuidagi kiduram kui taanlastelt-viimased on kuidagi heldemad ja mõtlevad vähem oste tehes vai mõtlevad kiiremini. Minu letilt ostsid nii viikingid kui turistid so nagu ikka. Paljud taaskehastajad olid mulle ka uued keda ma varem polnud kohanud. Mitmed olid kohal terve perega sh ka koertega. Penid on kõigil siin höste õpetatud so oskavad olla melu keskel. Ühes telgis olid koerad õige ehitud uhkete hõbedast kalliste kaelakeedega-pole mulgi nii uhket keed kui neil koertel kaelas oli. Mul vist pole niipalju hõbedatki. Ühes teises stelgis oli jälle väga mänguline koer kes kõikaeg tahtis, et talle midagi loobitaks mille järgi ta siis udjada saaks.

Advertisements
Categories: Uncategorized | Leave a comment

Post navigation

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Change )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Change )

Connecting to %s

Create a free website or blog at WordPress.com.

%d bloggers like this: