Ale muinasturg Rootsis 28.04-1.05.2016

13112827_1190423024303382_3075973380531472452_oEestist sain jälle minema nii, et stardi hetkeks olin 24 ja natu enam tundi magamata olnud. Üllatavalt reibas oli olla. Kõik, mis vaja –sai ka tehtud, nii, et asjata ei veetnud ma ööd masinate taga stuudios. Tore on ka see, et enne ärasõitu sai käidud lõunal täditütrega kes mu Tartus rajalt maha võttis ja hiljem enne ärasõitu kilulinnas teise sõbrannaga. Mõnikord on hea istuda maha ja kõnelda ka silmast silma. Ilm oli päikeseline. Sellele vaatamata laevas tekil oli aga kõva tuul, nii, et toolid lendasid ja laudadel olnud klaasid ka. Laevas iseenesest pikka pidu polnud, kuna energiajook oli organismist lahtunud siis käisin pesus ja läksin magama, kella 19 paiku olin juba kois ja horisontaalis lambaid lugemas. Kajutit jagasin mingi naisterahvaga kes ostis laevast kokku meeletu alkovaru-nu nagu kohe mitme aasta jagu pakuks pudelite ja purkide hulka vaadates. Hommikul ta kirus, et hirmus raske on. Kajut oli viiendal tekil. Ma vaikselt unistan sellest, et kunagi avaneb ka mul võimalus ööbida 9. tekil kus on kajutil aken ja rohkem ruumi-seni on see jäänud finantsi puudusel tegemata-piletite hinnavahe on tuntav. Kuna transakulud kokku kogu tripi peale on ligemale 1500+ eurot siis üritab hoida kokku kõikjal kus saab-kütus on skandinaavias kallis ( Norras lausa 2x kallim).Tänapäeval vist kah nagu Titaanikuski, et vaesed ja keskklass all ja rikkamad kõrgemal.

Hommikul võttis Stokholm meid aga vastu keerlevate lumehelvestega. Kohvikus mingi suva habe andis nõu millist kooki osta-möödunud aastal ta olla kõik koogid proovinud ära. Werneri koogiletiga ikka võrrelda ei anna. Mul on oma väike kiiks, et tripi alguses ja lõpus söön ma hommikuti laevas kooki-ilus, magus algus või nii.

Auto sai selgi korral maast laeni asju täis, tahavaatepeegli võis kohe heaga unustada ära. Ikkagi 1,5 kuud telkimist ja harjusklemist ootab ees. Hommikul loopisin asjad autosse, õnneks olin nädala eest enne ärasõitu teinud ka listi. Hiljem muidugi selgus, et ikka on nii, et kaasas on 2 kaamerat ja mitte ühtegi akulaadijat. 8.30 hommikul sain Tartust tulema. Kilulinnas oli asjatoimetamist. Käsin sõbrannaga kohvitamas ja Pirital purjetamisriideid otstmas. Nüüd ma juba ootan õhinaga kuna neid riideid ka laevas kanda saab-naiste värk noh.

Alese jõudsin õhtul 17.00 paiku. Terve u 500 km sadas vihma. Temperatuur kõikus 3-8 vahel aga kohapeal oli u 5. Õnneks telgi püstitamise ajaks oli sadamisel pisikene paus. Kohal oli veel vähe rahvast ( sel aastal oligi vähem nii osalisi kui külastajaid). Paigutasin oma telgi sepp Mathiase telgi kõrvale, viimane aitas seda ka püstitada. Ikka on hea kui naabriks on inimene keda tunned. Mathias varustas mind vahelduva eduga õlle ja kohviga. Õhtul istusime kõik pikkmajas ja jutatasime, degustisime mõdu ja õlut ning mina õmblesin telgile esikatet. Pikkamajas on põrandas lõkkekoht keset ruumi so oli soojem kui väljas aga õmblustööks ikka pime-kohati oli raskusi nõelale niidi taha ajamisega. Esimene öö oli tiba jahe magada aga küll harjub. Ühtlasi tehti mulle ka selgeks, et austerlased on umbele pika mõtlemisega, nu nagu juhtmed või nii. Sel korral oli mul kaasa pakitud ka soe pesu, mis möödunud aastal maha ununes. Kütsin telki ka teeküünaldega- tõstis temperatuuri ja ajas rõskust telgist välja-kuna ruum on pisike siis on seda vahet suhtkoht kohe tunda kui küünlad on u 30 mintat või nii põlenud. Järgmine kord võiks võtta kaasa ka kalmuküünlaid-oleks hea ja ohutu põletada ka siis kui ise telgis pole. Teeküünlaid ma omapäi põlema ei jäta. Sel kevadel ma õmblesin telgile ka lisaseinad tänu millele oli jällegi telgis rohkem varju tuule ja vihma eest. Telk tundub kohe kuidagi suurem olevat. Esimene laadapäev sadas terve päeva aga mul läks ikkagi kauplemine hästi kuna inimesed said tulla teki sisse ega pidanud vihma käes oma otsusesid ehete osas langetama. Hommikul käis mul külas ka Thorbörn kellele sai kohvi pakutud ja muidu jutatatatud. Thorbörn on juurtelt soomlane aga elab Rootsis, kunagine ajakirjanik, kes nüüd tegeleb puutööga. Laupäeva õhtul oli ka pidusöök-maitsev ühepajatoit. Endal mul lõkkevarustust kaasas pole on vaid priimus. Suurt kokkamist ei toimu-teen hommikuti enamasti kohvivett ja putru, muul ajal joon palju teed ja söön puuvilju ja muidu rohelist ning ka võikusid. Kuna terve päev ma kauplen siis keset päeva kokkamiseks aega polegi. Päevad laagris on tegusad ja õhtuks on suurest suhtlemisest inglisekeeles suhtkoht väsinud olla. Selgi korral tegin vahetuskaupa ja sebisin omale uue pearätiku-peenvillane ristkülikukujuline kangatükk, mis värvitud kohapeal madaraga-andsin vastu ehteid. Õhe lõunasöögis ebisin ka ehete vastu-kala salatiga. Ehted on hea kraam-selle eest vsaab kõike. Ühe ostu mõdupudeli näol sooritasin ka sellelt laadalt. Üldiselt ma shoppan vähe kuna kõik on olemas ja kuna ma siin vaikselt ka kogun ühe suurema asja tarbeks siis ei taha tühja- tähja peale kulutada. Laagris tegin ka pilti 2 päeva nii, et kaameras polnud mälukaarti aga kolmandal meenus see sisse ka lükata-palju häid hetki läks kaotsi. Kuidagi õnnestus mul telgis tekitada ka tulekahju kui põlev teeküünal vedela küünlarasvaga põlevasse priimusesse kukkus-korraks oli telgis tulelont aga see sai käppelt summutatud. Olgem ausad, hetkeks võttis ikka vedelaks küll. Telgis on ruumi suhtkoht vähe ja kõik ju põleb-tekstiil ja puit. Teades tundes ennast on üllatav, et ma paanikasse ei läinud vaid kohe kindlalt tegutsesin-äsja oli olnud mul ka esmaabi ja päästekoolitus vb jäi sealt midagi külge-põlevat vaha ma igatahes sel korral veega kustutama ei tormanud. Üks tore tegu oli muidugi ka telgitalade lauajalgadeks saagimine-tõin võsast ka kaikad aga olid kõik ühes hunnikus ja nii ta läks. Õnneks oli Torbörnil kaasas paar varukaigast ja olukord sai lahendatud. Minu kaikad aga olid vanad ja pärit Rootsist Birka saarelt ning juba aastaid minuga kaasas käinud. Kauplemine oli laadal edukas, sain lahti ka asjadest mis kodus seisnud olid –nahad ja tekstiil. Mingil hetkel tundus, et terve laager lase ringi minu sõlgedesJ. Siblimist ja sättimist ja asjade otsimist oli omajagu so eriti nõelkududa ma sel korral laagris ei jõudnudki. Esimene laager on alati asjade otsimine ja paikaloksumine. Tulekuga läheb ju akati kiireks ning ka see neetud ÜKS päev jääb alati puudu. Alati. Ribesse sõites on arvatavasti lootust näha ka välja tahavaatepeeglist. Ehted suurt ruumi ei võtagi aga just tekstiil on see, mis laiutab. Kokku on plaanitud mul sel korral 7 laagrit- eks näis kuidas läheb. Tahaks muidugi varem saada ühelepoole ja juba juuni alguses keskpaiga asemel koju pääseda. Koju jõudes on kohe tulemas 2 purjetamiskoolitust merel 4x4h+üks kolme päevane ja lisaks on mul veel 7 h Saadjärve jahtklubi krediiti-maksin arve ära (omal initsatiivil terve summa mitte pool nagu soovitati juhendaja poolt) aga ilm mängis mäkra ja nii lükkuski edasi suvesse pool koolitusest. Kuna vesi oli külm ja tuul kõva siis mind kui algajat ei tohtinud veele lasta. Juuni lõpus tulen ma skandinaaviasse tagasi ja alustan siis oma trippi Norrast Borrest-kuhu edasi ja kui kaua on veel ebaselge. Sel suvel soovin ma jagada oma skandinaaviatrippi purjetamisega ( pigem õppimisega) so ajaga on kitsam kui tavaliselt. Usun, et tuleb põnev suvi ja palju uute kohtade avastamist.

Advertisements
Categories: 2016, Uncategorized, viking | Leave a comment

Post navigation

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Change )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Change )

Connecting to %s

Create a free website or blog at WordPress.com.

%d bloggers like this: