2014

Moesgard 21-26.07

 

tee randa

tee randa

Laager millest ma olin kuulnud vaid seda, et on ülilahe ja kauplejatel on sinna raske saada kohta. Vaatamata sellele saatsin talvel ikkagi taotluse ära ja kevadel mais käisin kohta ka uudistamas. Siis ma veel ei teadnud, et laager toimub rannas ja selle juures aasal ning, et sinna saab sõites mööda kitsast teed. Igas laagris ikka kauplejad kõnelevad omavahel ja arutatakse, et kuidas läheb ja kes kuhu järgmisele üritusele läheb. Niipea kui ma olin Norras Sarpsborgis nädal varem maininud, et lähen Moesgardi oli sõpradel keraamikutel kohe küsimus, et kas ma ka teed tean. Nemad ise elavad Moesgardi vahetus läheduses. Ma teadsin kus on ülikool ja kus on muuseum so ma ei teadnud muffigi. Keraamikust proua kes on tegelenud viikingi asjaga u 30 aastat joonistas mulle üksipulgi kaardi, mis kohapeal osutus vägagi vajalikuks kuna ilma selleta ja teed juhatavate siltideta poleks me kohta leidnud. Ühtlasi soovitati veel sõita ka Göteborist Fridrikshavenisse aga see trikk läks meil untsu kuna ühel hetkel olime vales kohas ja ärakeeramisi enam ei tulnud so sõitsime u 800 km mööda maismaad selle asemel, et sõita u 200 km + praam ja 100 km. Sain olla üle 9h roolis. Moesgardi jõudes avastasime, et enamus osalejaid oli juba kohal ja plats ning osalt ka rand telkidega kaetud. Leidsime korralada Sara kes oli õnnelik, et meil on pisikene telk mida hõlbus paigutada. Meie asukoht oli põhiteedest veidi kõrval ja alguses tegi see tiba muret aga ürituse käigus kõik sujus ja meid leiti ilusasti üles. Naabriks olid sel korral meil ühelpool käsitöölistest naised kes tegid värvipulbrit ja keetsid mingit liimi ja valmistasid imemaitsvaid roogasid mida nad ka lahkelt meiega jagasid kuna neil jäi mitmel korral üle. Teisel pool oli üks saksa perekond 3 jõnglasega, kes kandsid hoolt, et me mingil juhul ühelgi hommikul üle 7.00-i ei magaks. Mürgel käis kõrval terve päeva kuna lapsed olid leidlikud ja said enda lõbustamisega ise hakkama loopides müügiks olevaid lõngu ja luujuppe laiali. Meie ees olid hobestega shou tegijad ja neil oli uhke kolme kohaga lõkkease kus nad küpsetasid põhiliselt burgereid. Tähtis aga on see, et neil oli kaasas lahe peni kes mängis palliga nii, et kui viskasid koerale palli siis ta toksas seda õhust ninaga ja saatis palli tagasi. Siis kui peni pererahvas oli platsil hobustega jändamas siis koer oli õnnetu ja ulgus.

Alguses tundus umbele imelik, et miks kõik selles laagris nii segi on paigutatud st kauplejad, sõdalased, suvitajad-lähemal uurimisel selgus, et laager on tegelikult sõdalastele mõeldud ja kauplejaid siia väga palju ei lasta. Sõdalasi oli 440 kohapeal sh erinevad rahvused nt Poola, Inglismaa, Taani, Norra, Roots, Iiri. Kindlasti oli veel rahvuseid keda ma lihtsalt kas ei teadnud vai ei mäleta. Kauplejate hulgas oli uusi nägusid keda enne polnud kohanud. Rõõm oli kohata uuesti vene meistrit Ivanni ja siis veel üht samal tasemel nikerdavat vene meest. Venelaste ehteletid olid kuninglikud-oli leidusid mille tüüpegi ma polnud enne näinud so uudistasin kohe hoolega. Kuna laagrisse jõudsime esmaspäeva õhtul ja teispäeval oli näha, et rahvas rohkem suvitab kui kaupleb siis tegime meiegi 2 rannapäeva so teispäeva ja kolmapäev ning kauplesime ülejäänud nädala. Ametlik turg oli nädalavahetusel. Korraldajad olid pannud püsti 2 telki kus üks siis toimis nagu kõrts ja teisest sai osta sööta ja tasuta kuumi jooke. Enam ei pidanud hommikuti telgis tegema priimusel kohvi vaid sai jalutada tassiga telki ja siis minna randa kohvitama. Õhtuti me enamasti istusime kakaoga Laura ja Janari juures rannas. Tõeliselt mõnus on omasid näha eemal olles. Moesgard oli esimene laager kus sai mõnusalt ujuma minna kuna vesi ja õhk olid enamvähem ühes temperatuuris st vesi üle 20 kraadi. Rannariba oli siin tegelikult pikk aga kitsas ja kivine. Ametlikul ranna alal oli ka vetelpääste ja eemal kiosk kust sai jäätist ja muud hääd. Taanis pidavat poes olema jäätis vaid suviti ja talvel on vaid suured karbid kui sedagi. Rannas läks vesi väga ruttu sügavaks-oli molluskeid ja krabisid. Head kalastamise kohta polnud so kalal ei käinud. Rannas lesides vaatasime kella päikese järgi st oli teada, et nii viie paiku lahkub päike me telgist ja tekib sinna vari so siis võis ennast rannas pakkida kokku ja suunduda telgi manu. Päevasel ajal oli meil telgis nii umbne ja palav, et ei kannatanud ülepea olla so me hoidsime eemale ( va kauplemise aeg).

Siin laagris sai ka tehtud veidi vahetuskaupa- 3cd-d ehete vastu ja ripats 2 kuuma koera eest (parim vorst). Suuremat ostlemist ise ei korraldanud-ostsin vaid Ivani käest kõrvakad mida oli plaanitud juba teha üle aasta. Kingituseks sain ühe toreda lunula ripatsi. Ühe ägeda klaasist pärli ostsin ka-tehtud kohapeal rannas-on teine sääne sinise-ja valgekirju ja keskel on tulipunane trip-mulle oma sinivalgelt meenutab merd ja laineid. Kuna laagris oli palju sõdalasi siis toimus ka nädalavahetusel 2 lahingut ja muul ajal tegid poised muidu trenni metsas kus oli tiba rohkem varju. Varustust nad siin eriti ei kasuta so kiiver on nõrkadele. Moesgard on kindlasti koht kuhu ma tahan tulla tagasi kuna koht ise on ilus, laagrimelu on parasjagu ja müük on hea. Suurt rõõmu tegi see, et oli rand kus sai ujuma. Sarpsborgis st eelmises laagris oli ka järv kohe laagri juures aga seal olid mingid parasiidid vmt tänu millele olid riputatud üles hoiatavad sildid ujumise suhtes-me siis ei läinud ujuma. Borres käisime ka ujumas aga vesi oli külm veel. So selle suve ujumised saab lugeda kokku hetkel ühekäe sõrmedel ja siis jääb ka sõrmi üle. Siin laagris tasuta toidlustamist hommikuti polnud küll aga oli nädalavahetustel soodsatel tingimustel väga rikkalik õhtusöök-kala, erinevat liha, mitut sorti rohelist. Suure kuumaga kuidagi me siin väga kokata ei taha- teeme asju peamiselt priimusel st midagi mis saab kähku valmis. Nosime päeval palju rohelist ja joome palju vett.

Siin laagris sai nädalavahetusel vaadatud üle ka reisiplaanid ja tehtud mõningased muudatused seoses auto seisukorraga. Mazda on tiba vässu ja ma ei julge tehniliselt ebakorras autoga Norra mägiteedel sõita st sõita oleks u 3000 km. Seega kuulasime veidi maad ja küsisme nõu Siljalt ja Larsilt ning saime teada 2 laagrist mis on sel ajal kui me pidime olema Lofotenis Norras. Uus reisplaan kaheks nädalaks nägi välja nii, et kõigepealt sõidame Ribesse kus toimub sõdalaste nädal ja pisuke turg- oleme seal esmaspäevast reede hommikuni ja siis sõidame edasi Fyrkati viikingite keskusesse kus toimub turg 2-3 augustil ja sealt edasi sõidame Borki kus on ka keskus viikingitele ja toimub turg. Sealt edasi juba koju. Loodetavasti kõik plaanid lähevad õnneks. Nii võiks öelda, et ühe ärajäänud ürituse asemel on potensiaali kolmeks uueks ürituseks. Hoidkem päkku! Üldiselt kõik regamine tuleb teha ära talvel mitte aga nädal või kaks enne ürituse algust. Mulle endale kangesti Taani meeldib-siin on kuidagi kodune olla. Väikesed vahemaad sõites, mõistlikud hinnad, palju viikingeid puudutavat igas mõttes. Fyrkat ja Bork on kohad ka kus ma pole käinud so oleks põnev.

Ps: eraldi väärib mainimist, et puuke oli palju- iga päev korjasin endalt ära nii u 10 tk:(

Categories: 2014, Skandinaavia | Leave a comment

Bronseplassen 9-11.07

 

IMG_1890Ilm on siin kuum ja väidetavalt polevat juba 6 nädalat sadanud. Esimesel päeval siin olime tänu kuumale täiesti zombid-midagi ei jaksanud teha ega ka olla. Kõigil paistis kuuma tõttu tiba raske olevat. Mingil ajaühikul tuli mul geniaalne mõte sõita jäätise järele 12 km kaugusele. Ma autost välja ei jaksanud minna-vajusin ära. Kersti maabus 2 jäätisega ja pidi need hiiglasuured torbikud omale ka suruma alla-ei olnud kerge. Mina magasin parklas ja siis millagi me sõitsime tagasi. Uute õngedega käisime ka kalal aga kedagi kätte ei saanud kuna kõrval 100+ kg noorukid tegid vettehüppeid. Samas kalad käisid lante küll uudistamas-kuna vesi oli selge siis oli näha. Ilm oli kõigil päevadel ilus- vahest liiga soe. Sel aastal oli külastajaid vähem. Siin laagri juures on 2 järve –üks on kohe laagri lõpus see on sääne madal ja seal kasvavad vesiroosid ja vesikupud ning kaldale on pargitud 2 kanuud millega võivad huvilised tiirutama minna. Me käisime ka mitu korda kanuutamas-oli lahe. Teine järv on siis see kus on kala. Asub kaljusel pinnal ja sinna minemiseks tuleb läbida üks soine aas ja siis vanade puudega kõhedust tekitav mets. Sealne metsaalune näeb välja nii nagu seal elaks trollid. Tuld püksi pistev mees seletas, et trolle olla mitmesugusied ja ülepea nende metsaelukatega olevat nii, et neid olla palju st nagu Lord of the Ring+ extra. Sel aastal on telke ja osalejaid rohkem st kõik 3 platsi on täis- eelmisel aastal oli üks plats selline mitte müügiplats-seal kämbiti peredega. Muudatusi on ka ürituse kavas võrreldes möödunud aastaga. Pidusöök oli tõstetud reedele ja laupäeval oli tõrvikutega pühapaigas olemine. Iga päev toimus ka võitlus ja laulud, mängud ning tuletõrvikutega võimlemine. Tuli pandi püksi ja puha. Hommikuti saab siin võikusid ja kohvi. Ühel hommikul jäi mul 1 võiku järgi ja siis arvas üks herilane, et see kuulub temale-käis ja nosis kohe tuned- võttis singitüki ja lendas minema-lõpuks kui ma jõudsin võileivani olid kõik ääred nositud ära singil. Bronseplasseni laagri nagu ka Gudvangeni kohta kohati öeldakse, et jube ilusad ja mõnusad aga mitte head müügikohad-samas kõik aastad pole vennad ja kõikjal ei saagi alati minna hästi. Siin on rohkem putukaid kui Borres- herilased nosivad sinki ja sipelgad tassivad suhkurt minema. Sõiduteel nägin ka üht laiakslitsutud ussi-nägi rästiku moodi välja. Pisusöögiks oli selgi aastal maa sees küpsetatud liha ja siis kruup ning ühepajatoit. Osa toidumoona korraldajad kuidagi avastasid alles järgmisel päeval-õnneks polnud halvaks läinud. Jagasime Torbörniga liha ja nosisme ühepajatoitu kõrvale. Siin turul olen teinud ka 3 vahetuskaupa. Nahameistrilt sain kahe prossi vastu vultari fotokale- tegu on Birka leiuga ja arvata on, et vanasti oli see ümbrikulaadne nahatasku rahakoti funktsioonis. Ehete vastu vahetasin veel ka ühe nõeltehnikas kaelasoojendaja ja siis tegin kaupa Akvavitiga, mis ei kõlvanud ei juua ega põletada. Ülearune alkohol sai vahetatud klaaspärlite ja luust nööpide vastu. Kõik osapooled olid vahetuskaupadega rahul. Sedalaadi turgudel alati tasub proovida asju vahetada kui leitud on midagi meelepärast-alati see ei pruugi õnnestuda aga sageli tuleb välja küll. Nii nagu teisteski laagrites valmis ka siin üks müts aga see jäi müümata kuna siin oli nii kuum, et kellegile ei pakkunud pinget villased asjad kohe üldse mitte. Üldjoontes võib laagriga jääda rahule- ilm oli ilus ja seltskond oli tore. Tõelist rõõmu teeb see, et igas laagris me õpime tundma uusi inimesi ja same muinassõpru juurde. Siin me saime teada nt, et taaskehastamisega tehti Skandinaavias algust juba u 40 aastat tagasi-usukumatu. Paljudel on see turgudel rändamine eluviis-nad on teinud seda aastakümneid. Eks näis kaua mina ise nii ringi uitan. Esialgu on põnev kuna igal aastal on veel üritusi ja kohti kus käinud pole. Esialgu on plaan uidata väljamaal ka tuleval aastal-vaatab kuidas see õnnestub. Siis arvatavasti võtaks ette pikemalt st, et läheks aprilli lõpus ja tuleks septembri keskel tagasi. Hetkel on varustus olemas, et nõnda pikalt reisida. Loodetavasti õnnestub järgmisel kevadel vahetada välja ka auto ning tänapäevane telk-praegune auto ja telk on mõlemad juba oma hea 10 aastat vanad so vahetus justkui õigustaks. Telgil on osad tugivaiad katki ja puudub eeskoda-muidu on ok. Autol tuleks vahetada ära motor aga kuna see masin ka roostetab kõikjalt siis tundub, et uus motor ei pasta päeva pikemas perspektiivis ja vähem kui 5 aasta pärast seisaks ikkagi ees uue sõiduki ost. Pikalt resides on oluline, et sõiduki peale saaks olla kindle. Vahemaad on pikad ja Norra mägised kitsad järsud tõusud ja langused väsitavad nõrka autot ülearu palju.

 

Categories: 2014, Skandinaavia | Leave a comment

Borre 1-6.07

IMG_1712Fotevikenis helises äratuskell 1.06 hommikul kell 6.00. eelmisel õhtul lükkasime oma muinaskola autosse ja püstitasime tavatelgi. Enamus laagris osalejaid lahkus kohe peale üritust so hommikuks oli meid järel üsna vähe. Õhtul oli tugev tuul so kuppeltelk nägi oma kujult välja kõike muud kui kuppel ja nii sai ta paigutatud Torbörni telgi kõrvale tuulevarju. Hommikuse ärkamise üks pluss oli antud laagris kahtlemata ka see, et sai sooja veega pessu minna-enamasti oli veeboileris soe vesi otsas. Hommikuste siblimistega läks kähku ja kell 7.00 me juba sõitsime Borre suunas- sõita oli oma hea 600 km sh ka natu praamisõitu Mossist ( maksis 150 norra raha).

Saabudes linna oli meil tegu orjenteerumisega kuna täpset aadressi polnud antud- ainuke sihtmärk oli kirik mille vahetus läheduses pidi olema laager. Nii nagu mitmed, kes tulevad esimest korda lähenesime ka meie algselt valelt poolt aga õige mulgu leidsime ka kohe üles. Tundus, et enamus osalejaid oli juba kohal. Metsa alla kihas elu. Meid paigutati kohe värava juurde so paremat kohta oleks olnud raske soovida-kõik käisid meist mööda nii sisenedes kui väljudes. Tundus, et enamus rahvast oli kohal kuna terve nädal so enne marketi algust toimus rida erinevaid töötube. Kohapeal sai proovida kanga ja lõnga värvimist, ehete valmistamist, vibu ja nooolte tegu, metalli valu, kirstu tegemist, jalatsite tegu. Vahest oli veel midagi. Laagrisse jõudes juhatas Silja meid regajate juurde-kuna osalejaid oli 750 siis nimekirjast leidmine võttis omajagu aega. Laagri koht oli imeline, otse kiriku taga, sadama juures põliste puude varjus. Antud laager toimub kord üle aasta. Ilm on Norrale omaselt heitlik aga terve turu aja oli ilus st 3 päeva. Samas nädala alguses kohe kui telgi olime püsti saanud ja auto minema viinud hakkas sadama so meil vedas, et enne lahtipakitud saime. Müügi poolest oli antud turg eduline. Kogu see koht, inimesed-kõik oli nii nagu peab. Hommikuti sai võikusid ja kohvi ning toimusid koosolekud kus kõneldi koertest, puukidest ja tuleohutusest. Palju oli tuttavaid ja sõpru. Laupäeval toimus ka pidusöök ja hiljem tõrvikutega rongkäik läbi metsa haudade manu-sajad tõrvikud vaikuses sammumas- seda nagu ei annagi kirjeldada- seda tuleb ise teha läbi-liigutavalt ilus oli. Greg pakkus meile rongkäigus head punast veini. Pärast toimus õdus istumine lõkke umber kus Ingrid laulis publiku soovil rope laule ja poolakad tegid magneesiumiga tuleshoud. Klassikaline tõrvikutega võimlemine oli ka aga see on ka alati.

Kuna laagri juures oli ka sadam siis me loomulikult läksime ka kalale ja saime kohe nii, et jagus mitmeks söögikorraks. Kalastamine on siin hirmus popp-isegi väikestel tüdrukutel on roosad õnged ja puha. Esimesel õhtul ei saanud me muffigi kuna valed landed jmt värk oli aga me õppisime. Osad landid meil viisid kalad ära ja osad jäid kinni kas siis vetikatesse või kividesse. Kõige legendaarsem landikaotus oli see kui lant sai hooga visatud elektriliinidesse. Üle aastate puhastasin mina ka kala-vees tulid krabid kohe asja uurima-hirmus suured krabid olid st nu nii kämbla suurused. Tüübid tassisid kalaraiped minema mis ma vette loopisin. Kala praadisime lihtsalt soola ja pipraga ja oli imehea- kohati olid vaid ainumas häda, et kala ei tahtnud Karmo tehtud pannile mahtuda ära st nii suured olid.

Antud laagris olin ma ise tiba sant kuna olin omal kuskil selja keeranud ära- hommikuti veeresin voodist välja-kõik tegi roppu valu. Igasuguse kummardamise ja asjade tõstmise võis ka unustada heaga ära. Päevi oli väga valus aga lõpuks ikka taandus.

Siia laagrisse tulid ka viikinglaevad ja neid oli 4 st 2 paadilaatset ja siis 2 suurt millest üks oli Osebergi laeva uhke koopia.-Greg ütles, et pidavat hea olema. Asi mille üle mul on ka hea meel on see, et ma nägin ära kuidas Gregi õpilased muistsel moel metalli valasid-asjad tulid ilusasti välja. Ühel päeval käisime ka rannas ja võtsime päikest aga peale 5 minutit viskas see pikutamine üle ja me läksime poodi madratseid ostma. Edasi suvitasime madratsitega ujudes-vesi oli külmapoolne. Põhi on kivine ja rannas on krabijäänuseid. Siin eemal metsa all on ka suur lammaste kari- nad on kõik sarvedega ja madalamad kui meil aga hästi karvased ja eri värvi-musta, halli, valget, pruuni. Hommikuvaikuses kuuleb määgimist. Meie telgi ees kus müüakse pileteid on ka jäätisemüük so raske on- jäätis on suhtkoht kallis st üle 3 euro on tavaline pulgakas vai tuutu mis meil alla euro. Norras olla rasva ja magusa peal mingi maks mis tegevat sedalaadi asjad kalliks. Seega kuna karp maasikaid on siin odavam kui jäätis siis me oleme iga päev ostnud maasikaid kiriku juurest-imehead on. Laagri vahetus läheduses on ka sibula ja kartulipõld. Kartul õitseb.

Borresse jäime veidi kauemaks ja lahkusime kolmapäeval-lõpuks olime ainumased kes siin olid-meie ja tühi metsaalune kus alles oli kihanud elu. Antud turul mingil määral on ka siiski oluline see kus su telk paikneb-mõned kurtsid, et müük ei läinud. Ehted aga pakkusid inimestele huvi, kuna oli soe ilm siis villast väga ei ostetud. Küll aga sai palju õpetatud ja seletatud nõeltehnika teemal. Palju küsitakse kõikjal ka seda, et kas oleme Soomest.

Categories: 2014, Skandinaavia | Leave a comment

Foteviken 25-30.06.2014

 

IMG_1617Siia jõudsime esmaspäeva õhtul, seljataha oli jäänud päevake roolis ja öö kusagil maantee ääres puhkealas. Mina ärkasin jälle tühja madratsi peale üles- hakkan juba harjuma. Siia jõudes aga olid juba mõned telgid püsti sh Lukase, Mathiase ja Thorbörni oma. Meil õnnestus vaatamata hilisele õhtutunnile tabada korraldajat ja saada koht põhiplatsile Lukase kõrvale teiste tuttavate ja sõprade keskele. Olime ülimalt rahul kuna möödunud aastal olime olnud mujal-nö mäe taga muu tränaga koos.

Ilm on siin ilus ja päikeseloojangud on kaunid- taevas on ülepea kõikaeg muutumises ja ägedaid pilvi täis. Kohati on nii, et vaadates vasakule mere poole on teavas ühte nägu, telgi ees teist ja paremal pool hoopis kolmandat moodi. Siukestel hetkedel kohe tahaks hea objektiiviga kaamerat aga mul on kaasas vaid pisikene Canoni seebikarp mille võimetel on piirid. Siiski on jahe kuna tuul on külm aja enamus aega on ikka villased hilbud seljas sh ka sokid. Öösiti on siin sügav uni ja jagub teist ka päevsele ajale ja nii me aegajalt teeme lõunauinakuid vahetustega. Ühelpool me telki on Lukas ja teiselpool on Angelika ja Greg ja me telgi taga on veel üks osav puutöömees Poolamaalt. Ees on tekstiiliga kauplejad Norrast ja siis Matrhias ja Thorbörn. Eile kolmapäeva õhtul jõudis ja Timmo oma neiuga kohale ning täna so neljapäeval kohtasin kempsus Laurat so eestimaalasi on sel aastal siin kohe omajagu st tegelt kokku lausa 7. Tuttavaid on veel. Täna , neljapäeval sai tehtud ära ka registreerumine, mis annab võimaluse saada tasuta sööta laupäeva, pühapäeva hommikul ning laupäeval on meil võimalus osaleda ka pidusöögil. Hommikusöögiks sai siin tasuta kukleid, moosi ja juustu, võid, kohvi ja teed ning pidusöögiks oli põhimõtteliselt ühepajatoit ja õlu. Pidusööki sebisime omale 2 portsu kuna esimene oli nagu kole vähe ja lõuna oli jäänud vahele. Õlut vist sai ka niipalju kui keegi tahtis- ma sain kolm so uus rekord on sündinud. Pärast oli endal ka õudne olla kuna ma arvutasin kokku, et see on ju pea terve liiter alkoholi.

Fotevikeni muuseumi viikingiküla on tegelikult üks lahedamaid ja asub Höllvikeni linnas, merelahe kaldal. Toredaks teeb koha see, et siin on terve viikingi küla erinevate hoonetega- maju on palju- vast 10 või rohkemgi ja lisaks on veel eraldi kaluriküla osa. Vesi siin kähku sügavaks ei lähe, lahel on ka kolm vana paati millega siis käiakse aegajalt võrkude sisu uurimas ning tulemit siis hiljam suitsetatakse lõkkel. Suitsuahi ise on lihtne st okstest on tehtud midagi püstkoja sarnast kuhu keskele siis pannakse kalad ja ümber mingi villane asi. Ilm aga on siin pidevas muutumises- on tuult ja päikest ning nädala teises pooles oli ka tibutamist ning pühapäev oli puhta sombune. Aegajalt on kuulda ka lihtsalt müristamist. Teisipäeval külastasime ka linna- uitasime niisama ringi ja ostsime sööta. Kõikjal kaubeldakse juba maasikate, murelite, vaarikate jmt- hinnad on kallimad kui meil ja müüakse liitritega mitte kilodega   Marjad nii nagu ka kõik muu on kallim kui Eestis so poes siiski valime, et mida osta ja üritame lihtsamalt saada läbi. Siia jõudes sai peetud ka jaanipäeva aga vorstid polnud suurem asi- hiljem selgus, et Rootsis vorstid mis mõeldud grillimiseks ollagi natu kehvemad-nii kõnelesid kohalikud. Höllvikenis külastaime ka raamatukogu. Otsisime tulutult ka postkontorit. Hiljem selgus turismi infos, et neil polegi postkontoreid eraldi seisvatena enam alles so posti saab saata toidupoest-saatsin minagi oma 20 pakki siit üle maailma laiali ja ma loodan nüüd et need jõuavad ka kohale. Tähituna saatmine on siit u 2+ korda kallim kui Eestis so saatsin tavapostiga ilma turvakoodita. Alguses ma mõtlesin, et panen Etsy poe suvaks kinni aga samas on hea kui mingi raha aegajalt ka arvel on kuna jooksavalt on vaja ka teel olles tasuda koduseid kohustusi. Siin on rahavahetus ja ka oma arvele panek keeruline ja tasu on ka selline, et tegevus ei tasu ära so tegelen rahavahetuse ja arvele panemisega augustis Tartus. Uskumatu, et 1 kuu ongi märkamatult lennanud mööda. Veel vaid 5 laagrit on ees.

Throndheimis ostetud saapad osutusid mulle siiski suureks ja ma müüsin need edasi veidi odavamalt kui ise otsin ( vahetasin) Thorbörnile. Temale need tõega sobisid ja ta oli ääretult õnnelik uute jalavarjude üle. Saapad on tummised ja höste tehtud so nendega saab kolada ka tänapäevases riietuses ning ka tallad kannatavad asfaldil kündimist. Omale olen siit Fotevikenist ostnud aga ühe puust kausi uhke nikerdatud käepidemega-kausse müüakse siin kõiksuguseid aga nikerdatud varjante on vähe. Vahetuskaubaks sai sel korral tehtud ruunidega ennustamine ja siis üks jupike kõlapaela mille ma saan panna kuhugile mütsi külge. Laagris olen saanud üllatavalt valmis vaid ühe mütsi- algne plaan oli saada valmis kaks. Sel aastal on siin müük väiksem kui varasemalt ja tundub ka, et osalejaid on natukene vähem. Kui Norras läks villaste asjade müük höste siis siin on sellelt kohat vaikus.

Üritus on sel aastal teistmoodi ka orgunnitud- tasuta lobi saavad need kes ka midagi teevad st vaid niisama osalemisest enam ei piisa. Igala astal on pidusöögi meelelahutus kujunenud nõnda, et piletiraha on tehtud müntideks ja igaüks võis minna esinema ning siis võtta omale kirstust peoga niipalju münte kui kätte mahub. Sel astal oli mul peale kolme õlut juba isegi mõte minna kirstu tühjendama ja lolli mängida aga siis mu pettumuseks selgus, et kirstu pole. Olid muusikud   ja siis hollandlased orgunnisid seltskonnamänge. Laura ja teised ka laulsid aga mul ei tule veel läti keel höste välja-mõned kordused sai ümisetud kaasa. Ma tunnen siin eesti/ seto regilauludest väga puudust-siinne keskond on just see kuhu need sobiks. Muuseumist olen ostnud veidi ka kirjandust- ennekõike seda mis puudutab jalatsite valmistamist. Pasteldega on suvel küll vahva aga sügiseks tahaks siiski midagi tummisemat. Muinassaabaste hinnad üldiselt hakkavad kuskilt 150 eurost ja siis liiguvad ülesse poole so on põhjust küll ise proovida midagi nikerdada valmis. Nagunii on plaanis käik ka Jõgeva nahavabrikusse- õnneks meil pole nahk ka teab mis hingehinnaga. Tore on siin turuplatsil jalutades vaadata kuidas iga leti taga keegi midagi nokitseb teha. Meie enamasti koome. Mul on küll kaasas ka õmblustöö ja kõlateljed aga olen teinud kõikaeg mütse kuna need lähevad kähku ära-siinmail tuleb kanda mütsi ning kohati ka kindaid suvel. Üldiselt olen kogu laagri ja siia tulemisega rahul. Auto pärast on endiselt mure. Ostetud on küll 8 liitrit lisaõli u 100 + euro eest aga ikkagi- autoõli on siin ka tiba kallim kui meil. Nu ja minu Mazda justkui einestab õliga.

Oluline asi veel mida mainida on ka see, et siin on hirmus hea pitsakoht aga meil juhtus kuidagi nii, et peale pitsa manustamist olid mõlemil kõhud kohe lahti-kurat teab mis põhjuseks oli. Täna on juba esmaspäev so 30.06 juuni viimane päev- asjad on autos ja home varahommikul sõidame Norramaa poole, et osaleda Borre laagris miss el aastal on juba 20 kord toimumas- laager toimub üleaasta.

 

Categories: 2014 | Leave a comment

Throndheim 17-23.06.2014

10468112_813926255286396_2364774996636316451_n16.06 õhtul pakkisime Lundis Rootsis oma asjad kokku ning läksime linna uudistama ja netiseeruma. Laagrikoha juures oli kohe park läbi mille edasi jalutades tuli millalgi pood, mille taga oli vanadekodu ja õues vaba wifi. Minul oli vaja sebida Etsy poe tellimustega- kellele mida ja kuhu saata. Peagi hakkas ka nälg näpistama ja nii sai käidud ka Max-is kus seni veel käimata oli seni. Rämpstoit söödud lonkisime vanalinna. Õhtu oli soe ja linn rahvast suhtkoht tühi. Saabudes tagasi laagriplatsile oli me telk ainumas mis oli veel püsti. Magasime öö ära ja hommikul võtsime suuna Throndheimile. Enne sai käidud veel toidupoes st Norras on kõik kordades kallim kui Rootsis. Eriti hull on asi kütusega mis maksab kohati olenevalt päevast ja ajast kuni 2 eurot liiter. Sõita oli omajagu so esimese päevaga sõitsime ära Oslo külje alla so E6 ja u 60 km pealinnast. Ööbisime Shelli taga E6 hukkunud inimeste mälestusmärgi juures. Selgi korral olid seal poolakad aga need lahkusid millalgi öösel. Jalutades veidi läbi metsa tuli jõgi-üritasime kalastada aga midagi ei hakanud otsa- tüübid vee all nosisid niisama karjala leiba ja olid hirmus õnnelikud. Saime aga oma esimesed metsmaasikad. Olles teel jäi meile ette ka mitmeid teetöid- Norras kohati laiendati teid ja tehti tunnelit. Rootsis oli Göteburis hirmus ummik. Norra pinnal oli sõita veidi üle 600 km aga kuna siin on kitsad teed ja mäed ning suurim kiirus 80 siis võttis kõik ikkagi aega terve päeva-teel tegime vaid 2 lühemat peatust-tankisime autot ja ennast. Throndheimi jõudsime u 19.30. Oli omajagu orjenteerumist kuna kohanimi oli Djupvika aga meite navi seda ei näidanud-õnneks saime teel Statoilis netti 8 (Norras igas Statoilis vaba wifi) ning googli tänavavaate abil uurisime lähedal asuvate tänavate nimesid- kohale sai mööda Harri B tänavat. Teel olid esimesed mäed ja lumi- see on kuidagi alguses alati nii äge ja äravusse ajav- sel korral ma suurest vaatamisest enam õnneks teepiirdesse ei sõitnud nagu möödunud aastal. Eelmisel aastal me oleks peaaegu teinud päris korraliku vabalangemise aga läks õnneks-mis teha mõni nägi juulis lund esimest korda. Peale seda Kersti mulle enam ei öelnud kah kui teel miskit ägedat oli kuna karta oli, et ma siis ei vaata teed. So sel korral nägi Kersti tee ääres põtra tuima näoga nosimas aga ma ei näinud muffigi. Põtra nägime tulles Throndheimist Höllvikenisse- ühel hetkel ees sõitev auto pani pidurit ja lülitas ohutuled sisse- ma esimese matsuga ei taibanud unise peaga midagi siis nägin, et põder jalutab üle tee. Keegi viga ei saanud- siin Norras nad hoiavad sõites pikivahet. Taanis ja Rootsis seda ei tehta teatavasti. Jõudes aga Throndheimi oli ilm sajune- Greg poolakast hõbesepp püstitas oma telki ja meie oma kerkis kohe ta kõrvale. Veidi eemal oli ka Göts ja Mari ning Maggy ja Scott. Korraldajad tegid ka vahva üllatuse- andsid kõigile saabujatele shokolaadi ja tervituskirja ning tummist suppi. Söögiga oli ülepea siin höste kuna igal hommikul oli ülimalt mitmekesine eine kust võis leida : mitut sorti saialisi, putru, mitut juustu ja sinki ja liha,ube, salatit, muna, mitut varjanti kalast sh lõhe ja siis mu eriline lemmik grevetisalat suurte grevettidega, kohvi ja tee ning veel üht ja teist. Teed ja kohvi sai läbi päeva-mine ja võta kui tahad st kuna ilm oli külm siis seda võimalust ka kasutati usinasti. Pidusöök laupäeval oli ka mõnus-vardasse aeti 2 notsut ja siis head paremat sinna juurde. Tõeline üllatus oli see, et viimase päeva õhtul sõitis kohale pisuke kaubik täis pitsat. Kõik söök oli tasuta. Korraldustiim oli väga asjalik- aegajalt käidi ka küsimas, et kas kõik on ok. Osalejatesse suhtuti personaalselt ja tegeldi kõigiga. Sellist isiklikumat lähenemist ja olemist polegi varem näinud. Alati ollakse abivalmid ja viisakad aga mitte nõnda. Lahkudes kinkisin ka kahele peakorraldajale paar väikest sõlge. Ilm oli heitlik ja pigem kehva- tuuline, sajune aga viimasel päeval oli väga ilus ilm. Kuna Norras ollakse sita ilmaga harjunud ja inimesed ei karda seda siis nad tulevad ikka üritusele ja nii ka nüüd. Müügiga võis jääda rahule. Ripatsid ja villased asjad läksid höste- osad inimesed ostsid kindaid ja panid need ka kohe kätte kuna nii kuradi külm oli. Mina müüsin siin laagris maha 3 enda tehtud mütsi-kõik valminud sel reisil so 2 pruuni ja ühe musta. Kersti müüs ka oma tekstiili. Meie telgi taga on laht ja kui ilm on selge siin näeb ka külgedel olevaid kaldaid ja sealseid põllulappe, kohati on aga ilm nii sompus , et kaldad ei paista kohe üldse kätte st nagu neid seal ei olekski. Neljapäeva õhtul esines siin ka mingi bänd aga nad tegid sellist karmimat muusikat (Wardruna) mis mulle väga ei istunud. Igapäevaselt on siin üks Rootsi bänd Kalabalik-nende plaadi ma ostsin ja nemad ostsid ära kaks mu pruuni mütsi. Üritusel on pööratud palju tähelepanu lastele so siin on neile teater ja erinevad tegevused ja töötoad. Täiskasvanud saavad ka õppida ja kuulata põnevaid loenguid. Toimus korvipunumise õpituba. Loenguid oli kohe iga päev osa inglisekeeles ja osa norra. Nt oli loeng leedu ehetest ja siis poola viikingutest ja siis saami ornamentikast ja muud põnevat veel. Antud laager on üks skandinaavia autentsemaid st tänapäevane nodi on keelatud ka siis kui laager on kinni. Suitsetamine ka pole lubatud selleks mitte ettenähtud kohtades aga ikkagi suitsetatakse laagripaltsil kahjuks. Meistreid on siia valitud so poola tüüpilist träna on vähem. Meie vastas on üks saksalanna kes tegeleb puutööga- peamiselt nikerdab siis ornamente- ta on seda õppinud 3 aastat spets koolis saksamaal ja siis aasta norras. Nüüd ta töötab Lofoteni muuseumis so me kohtame teda veel. Siin laagris ta nikerdas ühe kirstu kaant.Rahvast on siin veel Leedust, Rumeeniast, Poolast, Norrast, Rootsist, Eestist. Plats on väike so rohkem kui on ei mahukski. Eraldi mainimist väärib veel ka see, et siin toimus moeetendus-väga vahva oli-seletati mis leiu järgi rõivad kellegil on. Külastajatele on laager tasuline- täiskasvanu oli 100 raha ja ülejäänud siis vähem. Tullakse palju peredega. 17. 06 õhtul ja 18.06 päeval tegime tiiru ka linnas-jalutasime kohe tunde nii, et pärast päkad andsid tunda. Õhtul jalutades oli enamus kohti loomulikult kinni. Päeval käisime ära turismiinfo punktis kus oli hea igast brosüüride valik ja siis vaatasime üle mõned vaatamisväärsused nagu näituseks katedraali. Turiste on linnas palju. Katedraal aga oli nii uhke kui üldse saab olla. Muuseumid jätsime sel korral vahele-niisama oli ka äge jalutada ja linna uudistada. Laagris on ka sooja veega pesemise võimalus ja kempsud st seda pesemise võimalust kõikjal ei ole so see väärib mainimist. Ilm on aga täiega heitlik, hommikuti ja õhtuti enamasti sajab ja siis öösel ka ja natu ka puhanguti päeval. 20.06 hommikul tuli boonusena ka rahet. Õtuti põletame telgis teeküünlaid kuna see võtab niiskuse ära ja teeb olemise hubasemaks. Hommikul kui kempsu minna so ronida veidi kõrgemale siis paistab laagriplats lahe kaldal nii ilus-vesi ja rida valgeid telke ringi asetatuna. Antud linna ja laager on üks neist kus ma varasemalt pole käinud- väga loodan, et kunagi õnnestub ka tulla tagasi. Korraldajad ütlesid, et varasematel aastatel on siin olnud ka ilus ilm. Mina olen juba vaikselt harjunud sellega, et ilm siin on hetlik ja sellega lihtsalt tuleb leppida. Aga vaated on siin alati imelised so muuseume nagu polegi väga vaja kuna niigi on kõik nii kuradima ilus kõikaeg.

10414611_813925491953139_4370293877628147_n 10418155_813925668619788_1012735280135251770_n 10425119_813925895286432_5906509663291795417_n 10429425_813925458619809_3030341143902922212_n 10432960_813925945286427_719087636556316331_n 10448247_813925988619756_214697278683259786_n 10464296_813925511953137_4693042930891254491_n 10468112_813926255286396_2364774996636316451_n 10487297_813925585286463_2917660693848164031_n

Categories: 2014, Skandinaavia | Leave a comment

Lund 13-16.2014

IMG_1525Lund 13-16.2014

Kuna reedel so 13.06 sai Roskildes asju pakkima hakatud alles 16.00 paiku ja enne linnast lahkumist käidud kaubanduskeskuses toiduvarusid täiendamas siis  saime Rootsimaale õhtul. Kahe linna vaheline maa on u 100 km. Piiril peeti meid kinni ja küsiti kõiksugu küsimusi kust tuleme ja kuhu läheme, miks laevaga ei liigu ja lõpetuseks siis kas meil NARKOOTIKUME ka on st olime vist liiga palju naeratanud onule. Kuna karta oli, et jutt polnud kotis olevatest peavalutablettidest siis ütlesime, et meil pole drooge ja meid lasti tulema.  Enne meid peeti ka autosid kinni. Lund on ülikoolilinn, üks me leti ees peatunud eestlane ütles, et veel hullem kui Tartu st enamus olla linanst kuidagi ülikooliga seotud- mees ise töötas kuskil disainivadkonnas ja ta pere on Eestis. Üritus toimus aga rahvuspargis kus oli ka vana kultuurikeskus mis nüüd on poolenisti avatud ja tegutseb noortekeskusena.  Ürituse territoorium on väga väike ja kauplejaid on u 15 neile lisaks siis meelelahtuse pakkujad. Siit saab osta igasugu jama so autentset kraami eriti pole. On ehteid, nahast asju, larbi varustust, puust mõõku, hiina hõnguga jura. Pakutakse ka sööta. Lisaks on siis meelelahutus so saab lasta vibu, kõndida karkudel,  visata nuge kalukuni maskoti pihta jne. Lisaks esimevad 9 hobust, klounid ja muusikud. Meie telk sai  ka aga lõpuks paika- ürituse korraldaja oli läinud juba ära koju siis kui meie saabusime so ajasinme asju läbi telefoni aga hiljem ta saatsi oma naise rattaga meile kohta näitama. Meie saime omale koha suure puu alla-kõik kauplejad olid ringis ümber platsi. Ilm oli kõigil päevadel ilus ja rahvast üllatavalt palju, natuke turiste aga enamus kohalikud peredega. Lastele oli antud üritusel palju tegevust ja kõik selle tegevuse sai ka ühel või teasel moel omale koju kaasa osta. Üritus oli osalejatele tasuta aga kauplejad pidid maksma oma koha eest 500 kohalikku raha so oleks ma seda teadnud mis laadi üritus on poleks vast tulnud. Kohamaks lihtsalt kuidagi ei olnud antud kontekstis põhjendatud. Tore oli aga ka see, et saime  kasutada kööginurka ( kui ütlesime, et puid ju pole ja lõkkekohta ka ja  nende poolt pakutud grillil on putru sitt teha) ning pesemisvõimalus oli ka ilusasti olemas.  Ürituse teisel päeval so pühapäeval selgus, et me olime ületanud ka kohaliku meediakünnnise ja sattunud ajalehte ning inimesed tulid meid selle peale otsima kuna me olime suhtkoht ainukesed autentsed kauplejad nii väljapaneku kui muu suhtes. Üritusel kohtas mitmeid eestlasi ja soomlasi so nagu omad-kodust kaugel olles on kuidagi sedalaadi asjad olulised. Pühapäeva hommikul tuli vanamees kleidis me manu ja tahtis sõlge- hiljem juttu ajades selgus, et tal on paat ja ta tahab Eestisse purjetada- uuris sadamate kohta ma ütlesin, et on olemas küll. Kuna vana tegeles meelelahutusega st pakkus vibulaskmisteenust siis ma vahetasin oma soõe selle vastu, et me saime vibu lasta. U 50% laskudest saime ka märklauale pihta so väga ull polnud. Tuli kohe tahtmine vibu osta aga hindu uurides selgus, et see tähendaks u mu 1 päeva teenistust. Vibuostu soov on alles aga me tegeleme sellega Fotevikenis so seal vast suurem valik ja sõbralikumad hinnad.  Minu teine vahetuskaup  läks ka õnneks sain omale raamatu mis avades on tegelikult karp so saab igast nodi panna sisse- üks pross ja üks  Kersti sõlg läks selle eest loosi. Ma üritasin veel ka ehete eest vahetada hot-doge aga see kokkus läbi.  Sedalaadi üritustel tegelikult annab alati teha kellegiga kaupa. Raha tuleb ja läheb aga asjad jäävad. Kui eelmises laagris so Roskildes lagunes mul kampsik siis täna ma avastasin , et mu ketsid surevad ka kohe varsti so saab veel millalgi shopata. Antud ketsid on mind teeninud 3 aastat ja enne mind veel kedagi kuskil so on igati teeninud oma aja ära. Kulutada tegelikult väga ei taha kuna mul on eesmärk maksta augustis ära oma autoliising täies mahus ja see on kole neljakohaline summa. Sel aastal reisides üritame hoida kõikjalt kokku vahest rohkem kui möödunud aastal. Plaan on sügisel veidi ka täiendada oma tööriistade parki. Mul ei ole senimaani oma akutrelli ega relakat ja valtsid tuleb ka vahetada välja so on põhjust pingutamiseks küll ja jääb veel ülegi. Antkruvas vajavad ka hooned putitamist. Sel aastal tegeletakse seal hoovi korrastamisega, mõned hooned on ka lammutatud ära. Aidad tuleks teha korda enne kui päriselt kukuvad kokku. See koht on oma aega oodanud ja ma loodan, et nüüd on tema aeg ka käes. So põhjust rabelemiseks leiab. Kersti sai laagris valmis ka ühe paari kindaid ja ühe mütsi. Mina lõpetasin ühe mütsi ja alustasin teist. Vaba aja müügitöö kõrval ja selle ajal me tegeleme nõeltehnikaga. Enamus valminud asju saab ka jooksvalt müüdud. Kaasas olev sõptade käsitöö ka vaikselt tilgub oma uute peremeeste poole.

IMG_1522 IMG_1523 IMG_1488 IMG_1495 IMG_1510 IMG_1497 IMG_1498 IMG_1499 IMG_1500

Categories: 2014 | Leave a comment

Roskilde 10-13.06.2014

IMG_1457Roskilde 10-13.06.2014

Teisipäeva hommikul so 10.06 pakkisime Kopenhageni pargis oma mandi kokku ja sõitsime linna avastama. Olles uudistanud ära rahvusmuuseumi (lahe) ja uidanud veidi linnas võtsime suuna Filedsi kaubanduskeskusele-antud kohta oli meile muuseumis soovitatud. Jalutasime läbi poodide ja ostsime hädapärast. Edasi sõitsime Roskildesse-see viimane oli selline uitmõte so polnud algselt plaanis. Samas meil oli oma hea 4 päeva mis vajasid sisustamist. Kuna Roskilde ja Kopenhageni vahe on u 35 km siis läks teekond kähku. Enne muueumi minekut tegime peatuse veel Jyskis ja Kersti soetas omale ühe tagavara madratsi vol II. Nüüd meil siis hetkel kokku 4 madratsit so äkki saab 2 kuud magatud. Muuseumi putkas Roskildes tädi veel mäletas mind aga ta polnud kindel, et meie plaan muuseumi kõrval kämpida ja nänni müüa läheb läbi st enamasti nad sedalaadi seiklejatele ütlevat ei. Kutsuti kohale tädi kes oli siis nagu päälik ja vastutav igasugu meelelahutuse eest muuseumis. Ta mäletas mind kevadest. Kui ütlesime, et oleme muinastelgis, muinasrõivil ja müüme autentset nodi siis ta oli asjaga päri-lubas isegi veel lasta teha suure sildi, et Eestist ja käsitöölised. Sõitsin autoga muuseumi kõrvale ja telk leidis omale koha sinna kus kevadel kuu aja eest oli seisnud üks laev-hiljem nägime, et antud laev oli kolinud restauraatorite manu ( nad siin nii ehitavad kui taastavad vanu aluseid so laevade kogu täieneb kõikaeg). Päevaplaan kujunes siin neljal päeval lihtsaks- hommikusöök, müük ja siis teknika laadimine ja jäätis ja uitamine linnas. Muuseumil on mitu hoonet millest üks on selline õppekeskuse moodi koht mille all on kohvik ja hoovi osas on lauad ning meistrite kojad. Näituseks saab siin õppida korvide punumist, erinevate sõlmede tegu, ehistööd, sepatööd. Ning siin hoovis on ka mõned pistikud milles on ka siis kui muuseum on kinni vool. Meile selline asjade korraldus sobis kuna nii sai jätkuda igaõhtune kinoprogramm telgis. Korraga saab vaadata u 2 filmi siis on Kersti arvuti jaksust tühi ja vajab toidet. Ilm siin on heitlik-tuult on tummiselt ja kohati peame tänu sellele omi ehteid mööda platsi ajama taga sest nad lihtsalt võtavad tuule alla ja lendavad minema. Muuseumis käib ka palju lapsi-neile on siin kohe eraldi programmid kus on siis nii käelist tegevust kui ka paadisõit merel-põnnid st algklassid ise aerutavad. Ma mõtlen, et kas meil ka lastaks nii 2 kl lapsed ühe täiskasvanuga merele hullama-ei taha hästi uskuda. Samas siin vast see saab alguse juba nö. kodudest. Ühel päeval just siis kui üks viking istus Mac-iga ja teine Vaio-ga maha tuli me manu mees kes lubas meid suure suuga järgmisel päeval purjetama viia-leppisime kokku koha ja aja. Ainumas kes kohal järgmisel päeval polnud oli sama mees-me saime oma hea 40 mintat oodata. Hiljem samal õhtul toimus muuseumi hoovis tantsuklubi moodi üritus kus siis vanemad inimesed mängisid pilli ja tantsisid rahvatantse. Siis tuli suur meremees me ligi ja tundid huvi, et miks me kohale polnud tulnud. WTF. Edasi me pidime minema ühe memme ja ta sõpradega aerutama aga see jäi ära kuna laine oli liiga kõrge ja tuul tugev ning me arvasime, et olud on me jaoks natu karmid. Mina aerutasin viimati u 20 aastat tagasi. Kamp vanakesi aga ikkagi läks kuid oma maismaa punktini nad siiski ei jõudnud ja keerasid ringi-tingimused olla hiljem kõneldes olnud ka neile natu karmid. Meie aga läksime samal õhtul sõitma hoopis suure laevaga. Laotasime oma lambad maha ja kudusime 3,5h ning uudistasime ümbrust. Tegu oli restorani laevaga so teised sõid all. Sõit ilma söödata maksis 110 kohalikku raha ja koos söödaga ligemale 400. Ütleme siis nii, et nii nälgas me ka polnud, et u 35 eurone õhtusöök ette võtta. Vaade oli ok aga ei midagi põrutavat- turismi teatmikus kirjeldati seda laevasõitu kui eriti vinget asja. Kohalik vana tuli ja küsis, et mida me siis näha lootsime-vaalu või? Me arvasime, et hüljes ju ei teeks paha. Vaateväljal oli linde-luikesid kõige rohkem , taamal mõned majad. Rannik oli igav. Vana arvas, et kohalikud naudivad seda nii, et nad lihtsalt joovad vaate ilusaks- tegelikult ju laev lihtsalt tiirutab antud ümbruses. Samas väga kaunis oli vaade merelt Roskildele-uhke katedraal paistis ära kaugele. Linn ise on ka üks vanimaid ja väga ilus. Kuna tegu on siiski varasema pealinnaga siis on siia maetud palju ka kroonitud päid. Enamus poode pannakse kinni ajavahemikul 17-18, mõni üksik kauem so vanalinnas on õhtuti vaikus. Muuseumi juures aga kihab elu kuna seal on jahid ja ka kohvikud jmt söögikohad lahti u 21.0 ni. Muuseumis käis päris palju rahvast ja nii rändasidki me ehted kõikjale nt Udmurdimaale, Floridasse, Soome Austraaliasse, Saksamaale ja mujalegi. Venekeelt kõnelevaid turiste oli päris palju. Teisel päeval ilmus aga me telgi juurde silt, uhkel postamendil ja puha kust siis võis lugeda, et mis loomad me oleme ja kust tuleme. See tegi olemise natu lihtsamaks ja veidi rohkem kõnetati meid taanikeele asemel inglisekeeles. Muidu pidi ikka kõigile seletama, et oleme Eestist ja ei oska taani keelt kohe üldse mitte. Algselt oli meil plaan lahkuda reede hommikul aga kuna Lundi üritus algas alles laupäeval siis me kauplesime ka reedel ja sõitsime Lundi õhtuks. Enne külastasime veel kaubanduskeskust ja täiendasime oma toiduvarusid leiva, õuna, piima, tomatite ja porgandite ning kala konserviga. Kuna minul oli õnnetul kombel õhtusel laevasõidul andnud otsad ka kampsik siis ma ostsin ka uue fliisi- 2 eurose kampsiku lukk ei elanud lihtsalt laevasõitu üle ja kuna see oli mu ainumas soe pikavarukaga asi mis kaasas peale jope siis tuli shopata. Roskilde vahepeatusega võib jääda igati rahule ja loodetavasti õnnestub seal peatuda veel ka tulevikus näiteks juuli lõpus peale Moesgardi laagrit ja enne Lofotenit st siis jääb ka sisse selline pea nädala pikkune auk mis vajaks täitmist. Muuseumirahvas on väga sõbralik siin . Kohtasin ka sama seppa kes kevadel siin seppade kokkutulekul mu mütsi ostis- selgus, et ta töötab raudteel aga hobi korras käib aegajalt muuseumis sepaks ka kui on vaja. Lisaks kohtasime veel üht nooremat raudteetöölisest vikingit kes tuleb oma perega ka Borresse so seal näeme jälle- tegu loomulikult sepaga. Kohati tundub , et   iga käsitööd tegev mees on sepp vai vähemasti on nende konsentratsioon väga kõrge.

IMG_1458 IMG_1467 IMG_1470 IMG_1471 IMG_1474 IMG_1479 IMG_1465

Categories: 2014 | Leave a comment

Kopenhagen 5-10.06.2014

2014-06-06 20.05.45Kopenhagen 5-10.06.2014

Sõit sujus ja ekslemist polnud. Laevas oli sel korral kahene kajut, mis tegi olemise eriti mõnusaks. Oli tegelikult ette teada juba kuu tagasi, et nagunii töötame viimase minutini ja laevas tahame magada so tundus olevat tark võtta omale eraldi kajut kus keegi ei tülita. Õhtul kella 18 paiku võis meie kajutist kosta juba norinat-suhtkoht niipea kui laeva saime läksime ka magama. Kuidagi juhtus töökojas jällegi nii, et olin tööl hommikuni so polnud ka ime, et ligemale 40h ülevalolemise järel kohe sai magama kukutud. Ärkamine sai vist teoks ka vaid tänu selle, et teadvustati randumist 1,5 h pärast. Stockholmis oli ilm sombune ja teel ka kohati sadas-sõita oli alla 700km so õhtul 18.00 paiku olime ilusti laagris, milleks oli sel korral suur park Kopenhageni ääre osas. Üritus ise kandis pealkirja Kopenhageni keskaja turg aga leidis sealt igasugust ajastust sh ka sellist millest ajalooürikud ei kirjuta. Laagrile liginemine oli ka omaette ooper kuna jala sai ju kõikjalt aga autoga lähedale pääsemiseks sai kohe mitu teeotsa proovitud ära ning viimaks vist kogu pargile sõidetud ring peale. Korraldajad sõitsid ringi väikeste autodega u nagu golfiväljakutel vmt kohtades-tema kimas ees ja ma siis üritasin mitte ühelegi vaiale, telgile otsa sõites kannul püsida. Esialgu oli tähtis päälik pannud meid mitte viikingite laagrisse vaid sinna kus olid kõik ülejäänud. Asja päästis see, et mul on väikene telk so nö pitsitati meid ikka kuhugile vahele ära omasuguste sekka. Ühelpool telki oli 2 teist ümmargust telki kus lihtsalt magati ja teist kätt oli siis ehetega kaupleja kes muuseas müüs ka väga uhkeid loomade nikerdatud pealuid. Ületee oli aga kohe teiste seas naine kellega sai Kyslig Strandi üritusel kuu aja eest sinine särk peotäie sõlgede eest vahetatud. Meist paar telki edasi oli Lukas so tuttavad puha ümberringi-see oli tore. Asukoht ise oli kohe väravate so sissepääsu juures. Etteruttavalt olgu öeldud, et enamus aega oli suurepärane ilm ja rahvast oli väga palju. Esimesel päeval olid külastajaks peamiselt kooli ja lasteaia rühmad ning ülejäänud päevadel pered. Üritus oli tasuline. Alates 12 eluaastast oli pääse 100 kohalikku raha ning 4-11 küsiti 60 raha ja kuni 3 aastased said siis tasuta. Laagri kaubavalik oli väga kirju-oli nii autentset ja udupeent käsitööd kui hiinast pärit jura. Suurim müügiartikkel paistis olema plastikust ja puust mõõgad ning muu sinnajuurde kuuluv. Omale jäid silma karunahad-igati uhked olid. Kuna midagi nagu otseselt vaja polnud ja müük polnud ka nii väga hea siis suurt shoppamist ei teinud sel korral. Ostsin küll aga poolakatelt 2 halli vilditud tekki ja õmblesin need veel omakorda kokku topelt tekiks. Mul on nüüd väga soe ja raske tekk. Tore on tegelikult aga hoopis see, et antud üritusel on program ja toimub kõiksugu etteasteid läbi terve päeva. Näituseks on kohal akrobaadid, mitmed muusikud, siis ratsanikud oma etteastetega, tuletantsijad, karkudel kõndijad. Õhtuti siin just väga vaikne pole-meie vahetus läheduses st paar telki edasi on söögikoht kus õhtuti rahvas koguneb ja end suhtkoht umbe joob suursuguse räuskamise saatel. Ühel hommikul ma ärkasin natu peale 5 hommikul selle pääle üles, et arutleti teemal kes kui palju on joonud ja lõpuks leiti, et kodanik X on ikka liiga vähe joonud. Nii nagu varjeerub müüdav kaup on ka inimeste riietega so näeb kõike. Igal õhtul me oleme teinud linnas mõne tiiru jalgsi- enamasti koos jäätisega. Tundub, et siin linnaosas on palju sisserändajaid nö magala moodi kant. Päevane istumine ajab kere kangeks so natu on vaja liigutada. Müügileti taga suurt liigutamist ei toimu-istume ja koome, õmbleme, lobiseme ürituse külastajatega. Kuna hommikuti läheb uni suhtkoht vara ära siis õhtuti ta ka tuleb vara so enamsti 21 paiku me juba oleme pikali ja magame ühe jutiga hommikuni. Kuidagi õnnetul kombel on meil läinud kaks madratsit katki so mul on seljataga kaks rohke küljekeeramise ja urinaga ööd. Karta on, et kiiruga pakkides olema lõhkunud midagi ära kuskil. Niipea kui laager läbi saab, ostame uued, õnneks Kerstil oli üks tagavara madrats lisaks ostetud so tal on korras aga kuna 2 kuud telkimist ees siis topelt ikkagi ei kärise. Siin laagriplatsi ümber on päratu suur park kus omakorda on veel mitmed teemadega aiakesed-nii ilu- kui vijapuude. Kohe pargi ääres on ka tiik kus elab palju linde-peamiselt pardid ja kajakad, tuvid. Üks uhke luigepaar on ka 6 pojaga. Siis on veel mõned linnud keda ma määratleda ei oska. Rahvas söödab neile igasugu jama sisse nt saia. Linnud on kohati nii täissöönud, et ei viitsi isegi mitte liigutada kui sööta nende suunas loopida. Me siis olime enda arust targemad ja andime Elmo euroabi kaerahelbeid. Linnud olid rahul ja mina kah kuna ma ei viiti kunagi oodata kuna täistera helvestest pudru valmib-hommikuti tahaks kõike nüüd ja kohe-kähku. Luiged valitsevad tiiki ja teised hoiavad neist aupaklikult eemale. Ühel ööl olla ma norsanud väidetavalt. Mina ei tea sellest midagi. Aga fakt on see, et hoopis naabertelgi vanamees norskas ühel teisel ööl ja kui ma talle seda hommikul raporteerisin siis ta uuris hoopis vastu, et kas ma nautisin ta norskamist. Nu mis sa säänsega teed vai kuhu pistad. Õnneks ma ei leidnud ühtegi asja mida habeme suunas lennutada-unise peaga võtab mõtlemine aega. Kõigil siin on mingid tatoveeringud. Ühel mehel oli terve kere pilte täis sh ka arheoloogiliste leidude pilte- ta siis sai kohe ma laualt võtta ehte ja panna oma nahal oleva sama asja pildi manu. Kohapeal saab omale lasta ka teha tatoveeringuid, lisaks pakutakse ka ennustamise ja masööri teenuseid. Ise oleme siin teinud müügitöö kõrvale käsitööd: mina õmblesin 2 tekki kokku mis võttis üllatavalt terve päeva ära ja siis lõpetasin 1 mütsi ja alustasin üht uut mis nüüd poole pääl. Kersti lõpetas ka ühe mütsi ja nüüd teeb kindaid juba. Mu uuele tekile oleks vaja u 7m kõlapaela so tuleb hirmus palju kõlatada. Üldiselt on tore üritus vaatamata kesisele müügile. Põhiliselt läksid meil ripatsid ja ka üllatavalt palju kõlapaelu. Kohapeal on ka teisaldatavad kempsud ja külma veega pesulad. Vetsudega on kõikaeg mingi jama st kipuvad minema umbe. Laagri lõpus esmaspäeval enamus pakkis ennast kokku ja kohale jäi u 15 telki sh ka meie. Ärasõidu hommikul saadab mind kempsu poolakate pontu- koeri on siin palju ja nad kõik on sõbralikud. Me tõstsime oma mandi hommikukohvi kõrvale autosse ja läksime Kopenhagenit avastama. Külastasime rahvusmuuseumi mis muuseas on tasuta ja kus on kõigele lisaks tõeliselt vinge viikigi ajastu väljapanek+ lisaks pakkus huvi ka veel eri rahvaste osa nt aafrika rahvad ja ugrimugrid. Muinastekstiili osa kahjuks oli suletud. Muuseumis suutis giid meid ilusasti suunata ka poodi kust sai madratsile lisaks ka kõike muud-meeletult suur kaubanduskeskus so nii lõunakeskus korda 7. Ostsime tiba sööta ka ning võtsime suuna Roskildele mis on siit u 35 km kaugusel. Plaan on seal muuseumi ees telkida ja kaubelda paar päeva kuna Lundi ürituseni Rootsis on veel 3 päeva aega. Ilm on igatahes suurepärane, Ma olen natu päikest saanud. Tiba kärsatada ka so tagumine aeg on osta mingi päikesekaitse kreem vmt värk.

 

 

Categories: 2014 | Leave a comment

Norra 15.05-21.05.2014



2014-05-17 11.55.49Kuidagi juhtus nii, et ma suutsin oma reisipäeviku kaotada ära so üritan taastada niipalju kui mäletab. Tegelikult seda reisi oli Sigre juba hea mitu aastat planeerinud ja üritanud saada rahastust. Sel aastal läks kõik õnneks ja grupp setosid ja nende sõpru saigi võtta ette teekonna Norramaale. Meid oli kokku 30 ringis + giidid ja bussijuhid. Bussijuhid olid Hiiumaalt ja meie saategiid Saaremaalt+ siis kaks eestlasest giidi lisandusid veel ka kohapeal. Neljapäevane päev so 15.05 kulus kulgemisele. Minu joogipudel jäi takosse ja tagasi ma enam seda ei saanudki kahjuks. Pudel maksis u 30 eurot so natu on kahju-polnud tavaline plastikust veepudel. Ilm oli ilus ja sõit sujus. Laevas osad pidutsesid aga ma magasin- nagu ikka. Traditsioonid on tähtsad- neid tuleb ju hoida. Reedel so 16.05 võtsime suuna siis Oslole. Päeval tegime ka mõned peatused sh üks tore peatumine oli Alsteri mõisas, kus imetlesime kaunist ümbrust, käsitööpoodi ja saime maitsvat sööki. Käsitööpoes oli kõike, väga hea väljapanek oli st asjade vahel oli õhku-kohalike käsitööliste ja kunstnike looming. Õhtul jõudsime Oslosse ja asusime kohe õhtust sööma. Oli küll reede aga pakuti meile pubis “ Õnnelik siga” kala ja jooki mille siis igaüks sai ise valida. Mina valisin kummalisel kombel õlle valge veini asemel aga peab ütlema, et hea oli. Edasi meid majutati- Ain ja naised (valitud) läksid Radissoni hotelli ja ülejäänud ümber nurga asuvasse Ämbliku hotelli ( Scandic Hotel Edderkoppen). Ma olin ka viimases. Hotell oli kohe linna südames. Giid võttis ette linna tutvustava ekskursiooni mööda üht peatänavat lõppsihiga ooperimajale. Mööda tänavat mille ühes otsas oli kuningaloss ja kuskil keskel parlamendihoone kihas elu. Oli muusikuid ja igal tänavanurgal ka kerjuseid- valdavalt tumedama nahaga ja naised. Muusikute poolel oli nii noori kui vanu nii punte kui üksiküritajaid. Ilm oli suviselt soe so uitajaid ja nautlejaid oli omajagu. Slma jäi ka see, et pubide ustel on tüübid kes kontrollivad sissepääsu. Ooperimaja oli uhke-suur, lauge, valge-selle kautselt avanes kaunis vaade linnale. Meie vaatasime ja natu ka laulsime. Seto leelo peab ju ikkagi kõlama kõikjal. Möödunud suvel me korraldasime Kerstiga omale hommikuse ekskursiooni-nüüd siis on ristike kirjas ka öise osas-uued kohad olid so oli põnev. Muuseas jalutasime mööda ka öisest kirikust st hoone tavakiriku ees kus siis saab öösel patte lunastada ja häda kurta. Laupäeva oli selline natu pidulikum päev. Kõik panid ennast rahvarõivile ja peale hommikusööki mindi kuningale külla kuna norrakate rahvuspäev vajas tähistamist. Kohalikud olid ka kõik rahvarõivastes. Suur osa norra rahvariietest valmistatakse väidetavalt muuseas Eestis. Kohalike rõivad on imekaunid-rõivakomplektid ilma eheteta maksvat u 30000-50000 norra raha+ ehted, mis pole ka just odavad. Rõivastel on palju kaunist tikandit ja hõbedat sh on hõbedast nt vööd, nööbid, kotirauad. Läbi linna tuli kuninga manu ka paraad kus marrsis norra tulevik st lapsed peamiselt. Üritusel me päris lõpuni ei olnud aga piisavalt, et saada aimu millega tegu. Tagasiteel hotelli hüppasime läbi ka Eesti saatkonnast ning laulsime ka sealsele rahvale. Üldiselt me delegatsioon oma kaunites ehetes ja rõivastes äratas kohaliku elemendi silmis palju tähelepanu ja huvi- ikka tuldi uudistama ja pärima ning sooviti koos teha pilti. Rahvariideid kandes juba kord on nii, et oled kui riigi visiitkaart ja pead olema valmis, et tuleb seletada ja olla pildil. Hotellis me vahetasime riided, pakkisime asjad ja kiirustasime bussile et sõita Vigelandi parki. Selles pargis võiks kohe veeta terve päeva ja uudistamist, imetlemist jaguks- palju imelisi kujusid-inimesed ja nende erinevad eluetapid ja suhted. Seal võiks kohe iga kuju ees pikalt passida ja mõtiskleda. Meil aga oli kiire. Programm oli tegelt läbi terve reisi kole tihe-õppereis ikkagi. Pargi peaväravate ees möllasid ka Russid st koolilõpetajad-me igaks juhuks sisenesime parki tagant. Pargis lõunatasime ja imetlesime kauneid kujusid. Tegelikult eelpool manitud Russidest tuleks kohe kirjutada natu pikemalt, et kes ja mille. Tegu siis kooli lõpetajatega kes 3 nädalat enne oma lõpueksameid teevad läbi elukooli ehk siis joovad palju ja teevad lollusi ning täidavad selle käigus hulljulgeid ülessandeid. Sedalaadi kultuur ja komme sai alguse 1900 alguses ja toodi sisse Saksamaalt. Russid tunneb lisaks joobeseisundile ära ka veel selle, et neil on spets pikad püksid jalas. Neil kes soovivad tulevikus õppida humanitaareriala on jalas punased ja kes reaal eriala kannavad siniseid pükse. Pükstel on ka aasta ja inimese, kooli nini + ülesannete eest saadud märgid. Aga mis siis on need teod mis teha tuleb? Nu nt minna käpukil haukudes parlamendihoone juurest lossi manu- tee on ikka päris pikk sinna. Või siis teha õpetajale hommikusöök, eelnevalt tuleb õpetaja kodusse loomilikult sissemurda jne jne. Võmmid suhtuvad asja ka normaalselt ega tülita russe kuna neil omal ka ju lapsed st see on aeg mis on kõigile raske nii lastele, peredele aga see tuleb teha läbi. So see, et ma rebasena oma õppejõududele hommikul 6 ajal laulmas käisin oli ei midagi kõigi Russide katsumuste kõrval. Kes veel ei tea siis folkloristika tudengid käivad õppejõude maast lahti laulmas aga ma ei tea kas see komme veel ka nüüd on-10 a tagasi igatahes oli. Russidel on ka oma transa st oma disainitud bussid mil on üliäge disain ja võimsad kõlarid-kohati võivad bussid maksta ka 1miljon norra raha. Busside jaoks kogutakse raha 3a st see nagu kogu klassi projekt st ettevalmistus russiks saamiseks. Vigelandi pargist edasi me suundusime Kongsbergi kus külastasime erinevaid muuseume sh oli väga lahe hõbedakaevandamise muuseum ja geoloogia väljapanek kus oli palju poolvääriskive. Suusamuuseum oli ka aga see väga ei erutanud- suusatamisest ma pole kunagi osanud rõõmu tunda aga vast ma korrigeerin seda värki tulevikus. Lahe oli näha hõbedat loomulikus olekus ja ronida mööda kaevurite redeleid st pikad ja kitsad. Linnas toimus ka paraad so nägime russe oma kostüümides-noormehed rinnahoidjatega jne. Russidel lisaks spets pükstele on ka oma nimekaardid mil on siis peal jabur foto ja mõni elutõde. Fotol sagely keel suust väljas. Nu mõni näide mis kaardile kirjutatud oli st lasime giididel tõlkida ise kaarte maast noppides. Nu nt, et mu isa ütleb, et ma olen idioot aga ta armastab mind sellele vaatamata või siis, et pole olemas kanget alkoholi on vaid nõrgad inimesed jne jne. Õhtuks jõudsime me aga Heddali püstkiriku manu, viimane on ehitatud u 1250 ja tegutseb senimaani. Talviste teenistuste jaoks küll tehti kõrvale uus külakeskus kus on nii kirik kui muu ühe katuse all. Vana kirikut ei taheta kütta kuna see viib ta loomulikust temperatuurist välja ja mõjub säilimisele halvasti. Antud kirik oli väga suur-seni suurim kus olen käinud. Hästi säilinud. Seintel oli urnes stiilis kaunistusi ja ruunikirja+ üks kaunis tool mil vanust arvatakse olevat u 900 aastat. Kohapeal kohtusime ka kohaliku naisseltsiga kes olid meile valmistanud toreda õhtusöögi ja vastuvõtu. Imehea supp oli. Öösel millagi jõudsime Raulandi-lumi ja jahedus võttis meid vastu. Käisime pesus ja läksime magama. Hommikul ärgates oli kätte jõudnud pühapäev so peale hommikusööki läksime kirikusse mis oli ehitatud 1803 aastal. Vanasti tulid inimesed sinna kirikusse paatidega. Kati laulis aga nii kurva laulu et paljudel olid silmad märjad-kõlas aga kaunilt. Teel olles arvas mõni, et oleks võinud suusatama hoopis tulla või, et hommses programmis võiks teha muudatusi. Lund oli palju. Õhk lõhnas ja hingamine oli kuidagi eriti mõnus. Edasi sõitsime Rjukanisse-pisikene linnake mägede vahel. Mäe nõlvale paigutati mõne aja eest peeglid mis suunavad päikesevalgust alla linnale- varasemalt oli seal päikesega kehvasti. Edasi läks teekond veel lumisemaks, nimelt sõitsime Villmarksentrisse nn looduskeskus kus meid kostitati vahvli kitsejuustu ja maasikamoosiga ning siis oli vaba aeg mille enamus sisustas matkates, mis lõppes lumesõjaga. Vahvli vahel olevat kitsejuustu tõi mulle kunagi Norrast ka Vanakaru aga ma siis ei teadnud kuidas temaga toimida-küll me üritasime küpsetada ja muidu nosida aga maitse oli nii võigas, et kuidagi ei õnnestunud. Nüüd ma siis tean, et seda manustatakse koos maasikamoosi ja vahvliga. Sel moel oli imehea. Õhtuks panime aga kõik endid rahvarõivile ja läksime kohtuma Telemargi maanaisteseltsi rahvaga. Õhtut vedas eest Ellen Nordstog kes on tuntud kohalik rahvalaulik. Ellen üritas meid kõiki panna norrakeeles ka laulma aga see oli suhtkoht keeruline kuna nad seal ju kirjutavad ühtemoodi ja hääldavad hoopis teisti. Vaatasime oma laululehti ja ikka püüdsime laulda kaasa. Edasi tulid pisukesed esinemised ja rahvarõivaste tutvustamised meie poolt. Moedemm laval oli lahe-Ingrit vedas asja. Toimus ka pisuke müük so käsitöölised said oma sõiduraha teenida tagasi ja see vist ka kõigil õnnestus. Laulda ja tantsida sai ka. Mehed laulsid ka nii nagu vanastigi oli tutvustus. Oli tõeliselt mõnus õhtu. Kohalikud naised olid muuseas küpsetanud ka terve lauatäie kooke-nii palju, et mul jäi enamus maitmata. Esmaspäeval tutvusime Raulandi Akadeemiaga kus me ühtlasi ka ööbimas olime. Antud kool on Telemargi kõrgkooli osa ja seal õpetatakse rahvuslikku ehistööd, puutööd, tekstiili, rahvamuusikat. Seal on õppinud ka mõned eestlased nt Silver Sepp, Kadri Vissel jt. Koolis on pikad ja lühikesed kursused. Külastasime ka õpikodasid ja saime paar minutit suhelda tudengitega. See oli koht kus ma oleks tahtnud, et meil oleks olnud rohkem aega sest kui mul oli võimalus “õppida” siis hakkas alati kiire. Ehistöö õppeklassi sisseseade oli väga hea-12 kohta ja puha. Tudengid üldiselt nikerdasid oma lõputöid teha kõikjal. Tudengeid jäi ette vähe. Päeva mahtus veel üks tore lambakasvatus ja kohalik mööblivabrik kus valmistatakse köögimööblit ( ropult kallis aga kiirelt valmib). Laudas kohe mööblivabriku kõrval olid ägedad lambad u 200 pead koos pisikestega. Kunagi kui ma vana ja hall olen siis on mul ka lammas või siis mitu. Hetkel mul on ka lammas aga see on mu reisilammas. Vanast peast ma tahaks teha ülepea rohkem tekstiili kui metalli-mu metalli võiks siis teha õpipoisid ja sellid. Päeva mahtus veel ka kohtumine hõbesepa ja noameistriga Oyfjelle vabaõhumuuseumis ja siis kohtumine Agot Storliga kes küpsetas “lompereid”. Vanaproua oli ülepea höste elurõõmus ja kõbus. Seal ülepea kõik vanad ja hallid on höste kõbusa ja eluterve olemisega. Vana ja hall tähendab nende puhul lihtsalt et passis on sünniaasta mille järgi on inimene kõrges eas ja hall on juuste värv lihtsalt. Nad jõuavad ja jaksavad ja toimetavad. Järgmisel päeval vara hommikul st 4 pudinatega aga algaski meite kojusõit.

Kogu reis oli väga mõnus, ilm oli ilus vaatamata sellele, et talvelumi polnud veel sulanud. Kohalikud kõnelesid , et sel aastal olla olnud vähe lund ja tundud ka alles detsembris st lund oli kõigest 2m st kohati olla nagu taks see kui on 3-4m. Talvel on loomulikult osa teid ka suletud kuna nende lahtihoidmine on liiga kulukas. Ku meil on lumesahk siis neil tegutseb selline monstrum nagu lumefrees mis siis vurab läbi lumevallide autorodu järel. Üht koma teist sai teada ka sellest, et Norra oma nö nafta raha hoiab ega kuluta st vaid väike osa tulust suunatakse sotsiaalvaldkonda. Kalastamine on Norras valdavalt tasline-saab osta päeva, nädala jne pileteid. Uutel teedel on ka maksud peal ja reeglina seni kuni maksude abil on saadud tagasi raha mis on pandud teede ehituse alla. Auto omamine on igati kallis lõbu st ostes auto tuleb tasuda ka auto soetamise tasu mis on siis mingi % auto maksumusest st mitte väikene. Firmade autodel on rohelised numbrimärgid ja nad saavad maksusoodustust aga sees ei tohi olla üle 2 istme. Norrakad armastavat pitsat ja võileibu ning käivat vähe väljas söömas. Suvitavad kohalikud peamiselt Hispaanias kus neil olla nö omad kohad kus käiakse-suvel on Norras eriti lääne pool lihtsalt sitt ilm ja sajab palju kuna platoo jääb pilvedele ette ja siis pilved peavad vihma sadama välja ära ja siis edasi toimetama vmt igatahes sajab ullult palju. Seda viimast ma saan sel suvel ka arvatavasti ise tunda. Mulle tegelikult meeldivad giidiga reisid kuna nii saab teada infot mida ise ei viitsi nuhkida alati välja. Meil joppas veel eriti kuna 3 giidist 2 olid eestlased kes elasid Norras. Eriti shoppamisega me ei tegelenud aga külastasime paari käsitöömüügikohta küll ja ka toidupoodi. Mina ostsin omale hõbesepalt filigraan kõrvarõngad st sellised mida kohalikud kannavad rahvarõivastega- mees oli seda tööd teinud u 50 aastat so meister. Toidupoest ma shoppasin murakamoosi ja imeõhukest leiba mida kohalikud söövad oma lõhesupi kõrvale selline näkileivalaadne asi. Reisil olles oleks tahtnud paari päeva juurde. Programm oli tihe ja asjlik st igale ühele midagi. Hommikud algasid meil kohaliku aja järgi seal nii 7 paiku kuna 8 oli enamasti hommikusöök so puhkusreis see just polnud. Õhtuti olid ka veel istumised ja arutelud.

Vähem kui nädala pärast ma aga sõidan Kopenghagenisse ja siis ma pendeldan suvi läbi Norra, Rootsi ja Taani vahet. Suve lõpus augustis vast saab uidata ka Setomaal ning olla merel vai siis vähemalt Pärnus mõned päevad. Lähipäevil tuleb osta ära õnged ja teha muid reisi ettevalmistusi.

2014-05-17 17.27.23 2014-05-17 14.39.13 2014-05-17 14.39.21 2014-05-17 16.44.46 2014-05-17 00.05.15 2014-05-17 10.07.53 20140519_104742 Photo Collage Maker_52UDxV 20140519_150627 20140519_105941 20140519_105949 20140519_101341 20140519_122902 20140518_123231 20140518_101444 20140517_182332 20140517_182719 20140517_214215 20140518_093953 2014-05-16 22.55.21 2014-05-17 14.31.55

Categories: 2014, Skandinaavia | Leave a comment

Mis toimub juunis?

Mõtlesin, et panen etteruttavalt kirja ka juuni tegemised ja reisud kuna neidki on plaanis omajagu. Suvekuu algab ilusasti Eestis, kus osaleme 31.05.1.06 toimuval üritusel Vabaõhumuuseumis. Üritusel tutvustatakse nii muinasaega kui keskaega ja asja veavad Lonkavad Hundid. Mul on täiega hea meel, et üks tore üritus on jälle meite ajaloomaastikule juurde siginenud ja veel pealinnas kuhu on mugav kõigil tulla. Elava ajaloo üritusega saate tutvuda siin https://www.facebook.com/events/735380929852367/ -kindlasti tasub vedada ennast kohale ja vaadata üle ning proovida ka ise oma käteosavust!

Täna ma aga bronnisin piletid ja 4.06 viib laev meid Rootsi, et sealt edasi kulgeda Kopenhagenisse kus toimub hiiglama suur keskaja turg 6-8.06. Väidetavalt pidi kauplejaid olema üle 800:) Kopenhageni keskaja turuga saate tutvuda siin: http://kmm.dk/

Taanist edasi sõidame Rootsi, et osaleda Lundis üritusel ajavahemikul 14-15.06. Selle ürituse kohta leiate info siit: http://www.medeltidsfestivalen.com/

Rootsist aga sõidame Norrasse Throndheimi kus toimub ka viikingite üritus ( 19-22.06) mille info huviline saab kätte siit:http://trondheimvikingmarked.com/

Antud Norra üritus pidi väga rõhuma autentsusele ja sinna on suur tung st kõik huvilised ei pääse.

Norrast aga tuleme jälle tagasi Rootsi kuna Fotevikeni muuseumi üritust  (23-29.06) lihtsalt ei taha kohe kuidagi vahele jätta-mitu korda seal juba ka käidud. Sõbrad ja tuttavad ka minemas. Eks näis kas ilmataat seal näitab ka sel aastal iseloomu vai on sõbralik st antud Rootsi piirkond on tuntud tõeliselt kehva ilma poolest. Fotevikeni üritusega saate tutvust teha siin: http://www.fotevikensmuseum.se/

Mis on vahemaad ja mis me vahepeal teeme? Laagrite vahel me arvatavasti külastame muuseume ja kohalikke vaatamisväärsusi. Kuna kaasa tuleb ka matkavarustus siis vahest õnnestub ka kuhugile niisama uitama minna.  Omajagu kulub aega ja sõitmisele kuna teedel on kohati ka  remont ning lisaks on vahemaad ka pikad ja mul ainumasena on load.

Vahemaad umbes siis järgmised:

Stockholm-Kopenhagen u 700km

Kopenhagen-Lund u 70km ja praam

Lund- Throndheim u 1200km

Throndheim-Foteviken u 1200km

Miks said laagrid nii harali valitud- ennekõike oli põhjuseks see, et Lund ja Throndheim olid  üritused millest olen kuulnud palju head. Kopenhageniga tahaks tutvust teha ka muidu ja külastada sealset muuseumi kus olla ülihea tekstiili väljapanek just vanemast ajast. Nu ja  Foteviken on nagu sõprade kokkutulek. Juuli saab suuremalt osalt veedetud Norras. Viimane on üks kuradima ilus ja kole kallis koht.

Üldiselt on kõik nagu höste aga mu auto näitab täiega väsimuse märke. Juhul kui kellegil vedeleb kuskil mingi ülearune auto siis oleks kohe käpp:)

 

Categories: 2014 | Leave a comment

Blog at WordPress.com.