Skandinaavia

Vetlanda 19-22.05.2016

 

IMG_921219.05

Tulin siia Roskildest, tee polnud pikk u 300 km ja natu peale. Roskildes käisin viikinglaevaga sõitmas. Kohale jõudes on mu telk teine, mis platsil püstitatud saab so olen esimeste saabujate seas. Üks kohalik on oma telgi püstitanud varem ja ta tunneb huvi kasma ka ööbin telgis-ta ei taha platsin üksi olla. Hommikul selgus, et tal hakkas külm ja ta läks ikka majasse ööbima. Siin laagris on kõigil oma kindel koht numbri alusel-nõnda on kõigil kergem: tulija leiab oma koha ja saab telki püstitada kuna iganes ega pea korraldajalt pärima aru, et kuhu võib lükata telgi üles ja kuhu mitte. Nii pole mõtet ka varem tulla kohale parema koha lootuses. Minu koht on sama mis möödunud aastal-kohe info telgi kõrval ja laagri hargnemisteel so kõik käivad mööda nii sisenedes kui väljudes. Olen oma kohaga ülimalt rahul. Saabumise õhtul midagi põrutavat ei toimu, käin poes ja lähen magama. Täna olen kuidagi väsinud- linnas hulkumise Roskildes jätsin ka päeval ära. Sisuliselt käsisingi Roskildes vaid pirjetamas. Sai hää.

20.05

Täna hommikul küsisin Marialt nõu teise ringi poodide kohta. Kuna Kopenhaagenis läks mu laud puru siis nüüd on vaja uut. Liimpuit-mis tast ikka tahta-pidas niigi neli aastat vastu-ju lõpuks niiskus ja pidev väntsutamine tegi oma töö. Vetlandas ongi üks ääretult lahe ja suur teise ringi pood-siin on kõike välja arvatud sobilikku lauda. Ostan muid asju- paar puidust karpi, peegli ja uued ketsid. Skandinaava teise ringi poodides eriti lahedaid riideid pole aga palju on kõike muud st mööblit, nõusid jmt. Eriti tilgub mu süda verd, et ma ei saa kuidagi mööblit transada ära- see on siin nii odav ja just säänse väljanägemisega nagu mulle meele järele-selline tiba vanaaegse stiiliga. Päeva teises pooles lähen kaubanduskeskusesse reisiblogi ja ariklit kirjutama- siin on wifi. Mulle meeldib oma reise jäädvustada kuna muidu ju hiljem ei mäleta. Vahest sedalaadi lood innustavad kedagi testki teekonda võtma ette. Iseenesest oleks ju lahe kui Eestist oleks rohkem viikingeid üritustel. Aegajalt ma tunnen nö oma inimestest kellega õhtul tsillida väga puudust. Istun kaubanduskeskuse avatud kohvikus- ümber ringi on penskarid-heaolu ühiskond- saab ka pensiuneer väljas lõunal käia. Sedalaadi asi on ka mujal jäänud silma- või on nad üksikud ja ei viitsi kokata? Sedalaadi kaubanduskeskuste söögikohtade toiduvalik koosneb peamiselt võikudest, koogist ja joogist so ei midagi asjalikumat.

Õhtul parandasin veidi ka telki-Kõnnus kiiruga tehtud õmblused rebis tuul Taanis lahti-ei imesta. Vetlandas, Rootsis on tuule kohalt tiba rahulikum. Linn on pakusu petsa keskel ja ju see peab tuule kinni. Foteviken , vastupidi on aga lahe sopis ja Rootsi üks hulleima ilmaga koht-tuul ja torm sõidab üle kuna miski ei näi teda takistavat. Viikingite seas on isegi ütlus, et kui telk elab Fotevikeni üle siis ta elab kõik üle.

20.05

Hommikul telefoni ekraanilt pilt näitab, et Vetlandas sajab-tegelikult hakkas aga sadama paar tundi hiljem. Tuli uduvihma, mida jagus vahelduva eduga kogu päevaks. Täna on reede ja laat on avatud koolilastele- enamus kauplejate telke on kinni. Ürituse korraldajad ja kohalik kogukond aga pakub lastele palju käelist tegevust nii, et igav neil küll ei hakka. Siin on ka kaks laeva so sõita saab ka. Lisaks sõdalased, jutuvestjad. Ise aga liikusin hommikul Ica Maxisse postkaarte shoppama ja saatma-naljakas oli, et postkontori poolel kaarte polnud, küll aga oli tpoidupoes kena valik nii, et sain kohe 6 erinevat kaarti. Ühtlasi uurisin ka purjetamisvõimalusi juunis ja saatsin ära ühe artikli. Laagrisse tagasi jõudes teatas Maria, et 14.3o toimub väljasõit ruunikivide juurde ja,et kas ma olen huvitatud. Loomulikult olin käpp. Minek toimus lõpuks pool tundi varem ja läksime kolme autoga sh ka minu omaga. Pidin kõik kola taha lükkama-õige viikingi auto ongi nagu Pipi segasummasuvila. Vetlandas sees ja ümber on ruunikive kohe omajagu nii paarikümne ringis. Kohati on kivid ka kirikus või kiriku müüri laotud. Käsime kahe kivi juures mis olid grüünes- üks neist oli pühendatud poegadelt isale ja teine isalt lahkunud pojale-viimase juures oli ka rist. Arvatakse, et ristiusk oli viikingitele üks nö paljudest kuna vahet ju pole kui on nagunii 100+ jumalat siis üks nüüd ees või teine taga. Kahte vana kirikut 12.saj. algusest käisime ka uudistamas. Sisse ei pääsenud aga väljast oli ka põnev-infostendid andsid veidi aimu ka isesmusest. Siin on kellatornid ehitatud enne kirikut- põhjus oli ka selles, et siis kui mati aitas kella helin hoida surnud hinged maa sees aga eks see kelladega kolistmine oli päevakorral ka siis kui külas oli mingi jama- tulekahju vmt, mis tingis vajaduse anda häiret. Meite grupis oli üks kohalik vanamees ja siis üks nuunikivide uurija-viimane sai mulle kohe isiklikuks tõlgiks kuna kohalik teejuhist vanamees midagi peale kohaliku keele ei rääkinud-oli põnev kuna tal olid tõesti põhjalikud teadmised ja pikkade aastate pikkune uurimistöö seljataga. Ilm olin sitt ja vihma sadas kohati päris kõvasti-teised olid muinasrõivastes ma matkarõivastes ja purjetamisjopes-so jäin kuivaks. Pisuke jopetest andis ka aimu, mille selle eest nii palju raha taheti saada. Naaber telgis keegi norskab öösel aga muidu on ok.

21.05 täna oli ilus ilm ja päeval käis üritusel u 3000 inimeset- seda on väikese linna kohta tegelikult väga palju. Enamus olid kohalikud. Müük oli hea. Haamer ja osad vaiad on kuhugile kadunud- laenasin haamrit naabrilt. Ärasõidu päeval leidsin kadunud varanduse telgi ja kirstu vahelt.Tegin ka hea diili tänu millele oma lõunasöökide pärast ma muretsema enam ei pea-vahetasin mõned ehted söögi vastu. Sama naisega tegin seda ka Ales. Leti tagant kokkama kaduda kesest päeva on suhtkoht võimatu. Õhtul toimus rikkalik pidusöök. Sel korral oli sel ka sümboolne tasu 50kr so u 5 eurot. Kala oli väga maitsev. Varusin omale sööta ka hommikuks pidusöögilt-sedalaadi toimimine on tegelt aksepteeritav kuna enamsti jääb alati sööki palju üle. Õhtusöögi kõrvale sai ka väga head mõdu. Meelelahutus ei puudunud ka: siin on üks bänd kes on käinud ja tuleb ka sel suvel Eestisse-Pärnu Hansapäevadele. Muffigi aru ei saanud aga kõla oli tore. Rootsikeelt ma veel ei oska. Õppimismotivatsiooniga on ka natu sitasti kuna kõik siin räägivad inglise keelt-vähe on neid kes seda ei mõista.

22.05 müük oli täna vaiksem aga siiki hea. Hommikul tabas mind mingi suurem köha ja nohu-loodetavstio päris haigeks ei jää. Laat läks kinni kell 15.00. Päeval juba vaiselt lükkasin manti kokku ja sain autoga ka telgi manu so oli vaid pealetõstmise vaev. Laagrist anti mulle kaasa ka leiba, piima, jogurtit ja mingi habe pakis ka vorsti kaasa so jään Ribes elusse. Etteruttavalt võib öelda, et Ribes ma sain lausa hommikusööki ja kohvi kuna olin ainumas viiking. Sedalaadi pisikesed asjad on nii toredad. Kadunud haamri ja vaiad leidsin ka ülesse- olid kotiga kirstu taga si telgis eina ja kirstu vahel nii, et ei näinud. Päeval tegin veel ühe vahetusdiili bändiga- 2 cd-d ehete vastu. Olen rahul. Ribesse jõudsin õhtul 23.00 paiku. Teel u 2h tuli räiget padukat-muffigi teed ei näinud, ära keerata ka ei saanud-sõitsin 130 alas u 75ga. Vahepeal hakkas kuidagi imelikult raske rinnus ja oli sääne suruv valu-umbele imelik, ei oskagi seda kuidagi kirjeldada. Lootsin, et päris kesest kiirteed maha ei sure-nii tunniga läks mööda. Ribesse jõudes lükkasin plastiktelgi üles ja läksin magama. Olen nüüd 4 päeva Ribes ja siis Norrasse.

Ribes olid päevad rahulikud ja külastajaid vähe. Kruiisirahvast veel ei ole-külm vist.

Advertisements
Categories: 2016, Uncategorized | Tags: , , , , , , | Leave a comment

Kopenhaagen turistina 17.05.2016

 

13221447_1200557596623258_52371600830692539_nKuna ma vaid kolme päeva pärast Ribesse viikingiks mina ei taha siis otsustasin teha paar turistipäeva millest ühe veedan Kopenhaagenit avastades. Bussiliikluse tegid mulle kohalikud selgeks juba paari päeva eest. Siit pargist pean sõitma bussiga 3A kaheksa peatusevahet ja siis tuleb istuda 1A peale (ületades seejuures teed) ja siis minema maha kohe rahvusmuuseumi juures. Bussipileti hinnaks on 24 krooni ja pilet kehtib ühe tunni. Bussid käivad tihedalt so suurt ootamist pole.

Hommik iseenesest algas mul üheksa paiku, staff juba lükkas platsil häälte järgi manti kokku. Mõned osalejad olid ka jäänud veel ööbima aga nüüd sättisid nemadki end minekule. Teel kempsu leidsin ma Iphone juhtme- sõjasaagi riputusin keskaja sildi külge toki otsa vahest leitakse, kuigi suure tõenäolisusega selle omanik on juba sõitnud minema. Öö möödus rahutult, sadas ja oli tugev tuu. Plastikust telk tegi tuules palju lärmi- see oli harjumatu ja segas uinumist- ikkagi esimene öö tänapäevases telgis- uued helid ja olemised millega tuleb harjuda. Mul on tore pisike ilmastikukindel telk- viimase kiituseks peab ütlema, et metallist ugikaared õigustasid end selles tugevas tuules igati. Möödunud aastal uut telki ostes oli mul kohe esimene tingimus, et tugikaared peavad olema metallist arvestades Taani tohutuid tugevaid tuuli. Vana telk andis lihtsalt saba tuulte käes oma fiibrist kaartega-muidugi oli telk ka 10 a vana so oligi tagumine aeg ta välja vahetada.

Täna pakkisin omale kohvi termokruusiga kaasa ja u 9.30 olin juba bussis ja indu täis linna avastama minemas. Minu esinene kord nii omapäi võõras linnas ühistranspordis seigelda-olen seda seni vältinud- kartes eksida vmt. Kõik läks aga sel korral ladusalt. Esimese asjana võtsin päikesepaistelises linnas ette kohe rahvusmuuseumi-seal läks omjagu aega kuna teine on kole suur ja huvitavat nodi täis. Tegin veidi pilti asjadest millest tahaks talvel koopiaid teha. Eksisin seal ka mõned korrad ära. Antud muuseum ja nii mõnigi teine veel Kopenhaagenis on tasuta. Muidu on muuseumide hinnad 10 ja enam eurot keskeltläbi täiskasvanule. Peale seda kui ma aastate Eesti ühel sita ilmaga kruiisitripil Stockholmi võtsin omapäi ette 5 muuseumi ühe päeva jooksul ja sain täeliku info ülekülluse olen hakanud päevas muuseumide külastusi piirama-reeglina 1-2 tk mitte rohkem. Täna siis üks. Ülejäänud päeva lonksin niisama mööda linna uudistades inimesi ja arhidektuuri. Midagi ei shopanud aga silma jäi paar toredat hilbupoodi mida Eestis veel pole. Poodide vaateakendel olid suured allahindluste sildid 50-70%. Meil on enamasti närused 5-20% ja siis tundub ka juba nagu suur asi. Üldiselt on kõigi suurlinnade vanalinna kaubatänavad ühesugused-pole vahet kas Oslo, Kopenhaagen, Stocholm või Budapest või mõni muu-kõikjal ühed poed ja üks süsteem. Siinkandis on vahest lihtsalt rohkem kombeks kaupa asetada ka tänavale välja-seda Eestis eriti ei näe. Lisaks jäid silma ka liikuvad infotahvlid ehk siis söögikohad teevad omale reklaami nii, et inimese küljes ees ja taga on 2 suurt plakatit kutsega tulla just nende söögikohta sööma. Plakatite kandjad on enamasti tülpinud nägudega nutitelefonides surfavad noormehed. Mitte just väga kutsuva olekuga. Tänavatel on ka kõiksugust meelelahutust ja elunähtusi: miimid, kingaviksijad, magavad kerjused, muusikud.

Oma jalutuskäigul jõudsin ka ühte parki lossi juures kus toimus vahtkonnavahetus- noormehed karvamütsides ja mundrites olid ülesrivistet ja tegid midagi arusaamatut püssidega.

Nelja paiku sättisin end tagasi laagripaika ja külastsin seal ka kahte kohalikku seconghand poodi aga vajaminevat lauda ega midagi muud asjalikku silma ei jäänud. Laagris tegin väikese uinaku ja õhtul veel käisin ka jalutamas pargis-see viimane siin on tegelikult väga suur ja asub kohe lahe sopis so on tuuline. Täna oli üks mõnus logelemise päev-aegajalt on tore lihtsalt uidata ilma kindla sihita- võtta aega olemiseks ja mitte tormata. Kuna ma tean, et ma tulen Kopenhaagenisse veel kinlasti korduvalt tagasi siis polnud mõtet teha ka mingit vaatamisväärsuste maratoni nagu mul enamasti kombeks on st võtta kohalt kõik mis tal anda on ja näha maksimaalselt palju. Järgmine kord ma tahaks minna aqvaparki vee elu uudistama ( euroopa suurim) ja rekordite muuseumi. Vahest sel suvel see kõik ka juhtub. Suvel tulen Taani tagasi ja nii mõnigi kord sõidan Kopenhaagenist lähedalt mööda, vahest siis saab ka sisse põigatud. Auto tuleb vaid kuhugile jätta kuna liiklus on siin tihe ja kesklinnas on parkimine kallis ja kohti napib. Aa seda ka, et kõikjal on meeletult jalgrattaid ja rattureid ja liigeldes tuleb nendega arvestada st see on tiba harjumatu eriti autoga sõites. Linnas on väga head rattateed- see viimane teeb kohe kadedaks. Kui meil patseerived inimesed Tartus tuimalt jalgrattateel siis siin seda juba ei tehta kuna on oht lihtsalt alla jääda sest rattaliiklus on ka kiire ja tihe. Palju on ka ratta parandusi, poode ja laenutusi.

Kuhu minna ja mida uudistada: http://www.visitcopenhagen.com/copenhagen/sightseeing/top-30-attractions

Categories: 2016, Skandinaavia, taani, Uncategorized | Leave a comment

Kopenhaagen 12-17.05.2016

IMG_911512.05 Ribes pakib staff end kokku 15.30 ja keskus suletakse kell 16.00-see värk käib neil kellapealt. Jooksvalt olin juba päeva jooksul lükanud manti kokku, so. nüüd oli vaid jäänud ehted laualt kokku korjata ja kogu elamine autosse tassida. Iga laagriga läheb see tegevus aina kiiremini ja süstematiseeritumalt. Inimene on laisk olevus-ülearuseid liigutusi hästi teha ei viitsi. Ribe ja Kpenhaageni vahemaa ( alla 300 km) läks ilma sehkeldusteta. Tiba väikeseid linnu aga enamus kiirteel sõitu. Kopenhaagenis läks ka orjenteerumine eduliselt-ei taha mõeldagi kui üksi roolis olles peaks ka paberkaartidega mässama-juba 4 aastat on Garmin mulle siinkohal suureks abiks. Kohati linnades sõites polegi nagu võimalust, et tahan ja jään siin ja praegu teeservas seisma-pole sellist kohta so tuleb sõita õigesti. Teinekord kui keerangi valesti siis õnneks Garmin arvutab kohe uue marsuudi välja ja viga saab parandatud. Esimestel reisidel aastaid tagasi nii roolis olles ajas see mind alati paanikasse, nüüd on kuidagi savi-on tekkinud suhtumine, et küll kuidagi ikka saab ja alati on saanud ka. Vast on ajaga tekkinud ka mingi vilumus liikluse ja Garmini jälgimisel.

Tundub, et laagris on enamus rahvast juba saabunud. Kohe värava juures kohtan tuttavat keraamikut-viimane meenutab natu pandat kuna oli eelneval päeval saanud mesilaste käest sutsata mõlema silma alla. Ma ei tihanud küsida ka, et, kes talle rahumeelsele taanlasele koslepit andis aga siis rääkis ise, et sai nõelata. Nu igatahes keraamik juhatas mu Keskaja Festivali viikingi laagri pääliku manu kes näitas mulle kätte koha kuhu panna telk-kohe peatänaval sissepässu ja tribüüni vahel so kõik käivad mööda. Autoga sai ka mugavalt ligi-see viimane on tähtis kuna eemalt autot tühjaks tassida on kole tüütu sest asju on siiski omajagu. Telgi sain püsti ise-mul vist hakkab mingi vilumus juba tekkima ja süsteem. Suure muinastelgi püstitamine ei ole sama mis tänapäevase-need kaks pole isegi mitte võrreldavad. Vahe on tegelikult selles, et tänapäevast telki üksi püstitades ma ei vannu-tuulega oma viikingelamist püsti ajades aga urisen küll omajagu ja pean telgiga dialoogi. Üldiselt telk lõpuks annab alla ja võtab soovitud kuju-kus ta ikka pääseb. Telgis on asjadel kujunenud ka välja kindel paigutus. Ütleme siis nii, et köök rokib oma priimuse ja porganditega aga magamistuba on nõrk lüli kuna madratsis on kusagil auk ja igal õhtul saab oma kopsumahtu proovile panna. Hea on, et ma suitsetaja ei ole. Üritan osta kusagilt uue madratsi.

Laagrisse saabumise puhul otsisin üles ka kohaliku burksikoha. 3 aastat on parima burksi tiitlit hoidnud Ribe aga nüüd läks see rändkarikas sel saatuslikul õhtul üle Kopenhaagenisse. Mille kuradi pärast Eestis ei osata burgereid kokku panna nii, et tegu poleks rämpstoiduga? Igapäevaselt ma siin kiirtoitu ei söö kuna see on väga kallis-burger on nii 10 euro kanti. Kord nädalas seda aga juhtub-kas mingi laagri alguse või lõpu puhul, enamasti teel olles. Kiirtoit on siin odavam kui muidu välja sööma minna. Eestis on hinnatase enamvähem sama kui valida tagasihoidlikum söögikoht. Seega pole Eestis väga mõtet burgereid väljas söömas käiaJ. Tegelt ma usun, et meitel on ka mingi hea burksikoht- ma lihtsalt pole seda veel avastanud. Kui söök juba teemaks tuli siis on see siin kallim kui meil-eriti just rohelised asjad-viimaseid kohati müüakse poes ka ühekaupa nt õunu aga saab ka pakituna.

13.05 Rahvas pidutses hommikuni, so. magada eriti ei saanud. Teised siin ka kurdavad sama. Keskaja tüübid teevad joomises ja pidutsemises viikingitele ikka pika puuga ära. Vahest vaid Wolinis poolakad suudaks konkurentsi pakkuda. Tegelikult oli sel aastal memos isegi mainitud, et territooriumil on kindlad pidutsemisalad so tegelt oli ses osas lärmi vähem kui kahe aasta eest.

Rõõmu teeb see, et seoses telgis tekkinud süsteemile on ruumi rohkem ja ka autos on mul jälle funktsioneeriv tahavaaatepeegel. Tekstiil on see, mis enamasti laiutab aga kuna seda on omajagu müüdud siis ongi ruumi rohkem-ehted eriti ruumi ei võta.

Minu telk asetseb laagriplatsil nii, et hommikupäike paistab telgi tagant ja päeva teises pooles jõuab päike oma teekonnaga ka telgi ette so nii 15-16 paiku sirab ta mul telki- nutikamad saavad nüüd ilmakaared paika pannaJ Seega on päeval mul telgis siiski jahe vaatamata sellele, mis väljas toimub. Maapind on külm. Voodi ees õitsevad mul telgis võililled ja meelespead. Telk oleks justkui lillepeendrasse maandunud.

Laager avatakse külastajatele kell 10.00-kohe vuravad sisse koolilapsed- neid on palju- päeva lõpuks on mul tunne, et nad kõik jooksevad ringi minu tehtud ripatsitega. Sedalaadi üritus on õppimiseks parim varjant sest sisuliselt saab kaks kärbest ühe hoobiga-nii keskaja kui viikingiaja kõige täiega: käsitöö, sõdimine, olme-kõike saab näha ja näppida. Ühe päevaga võetakse läbi nii palju sajandeid.

Eduka laadapäeva lõpus premeerin end jäätisega. Teel poodi jääb ette kirbuturg, kus kauplejad juba pakivad manti kokku. Teen käppelt tiiru ja kauplen ühe 40 krooni maksva Everesti seljakoti 20 pääle. Olen ülimalt rahul. Kaupmees on juba parajalt vintis ja inglisekeelt ta muidugi ei oska-mina näitan oma 20 kroonist kuldset münti järjekindlalt ja tema joonistab õhtu numbreid neli ja null. Lõpuks ta vist väsib ära ja annab koti 20 ära. Mainimist väärib, et tol õhtul ostetud jäätis maksis 35 krooni so u 5 eurot. Jäätis on siin üldse ropult kallis-sama jäätise saab meil kätte u 1.50 eest. Päeval käis mu telgis ka mingi tont kes tahtis teada kui vana ma olen-jauras kohe omajagu aega. Lõpuks ütles, et tuleb kolme tüübiga kõdistama ja siis ma ütlen. Ma lubasin talle sakslased kraesse saata-hakkas vist kartma see taanlane ja läks ära. Tegu oli mingi staffi vabatahtlikuga-välimuse järgi pakuks, et minust vanem. Ma pidin tema vanust ka arvama aga ma keeldusin.

Õhtul jätkan “Minjonite” vaatamist, mis möödunud õhtul pooleli oli jäänud. Läbi telgi on kuulda kuidas rahvast veel saabub ja kuidas püstitatakse telke. Täna öösel suurt pidutsemist polnud.

Kolm laagripäeva on veel ees + üks linnaekskursiooni päev. Bussisüsteem tuleb teha omale enne selgeks-kust ja millega.

14.05 Hommikul läks uni poole kuue ajal ära. Kempsust tulles jäi ette pagar, kes juba agaralt kokkas-temalt saingi teada palju kell on. Endal on telefonil aku tühi. Kuna mingit sissemagamise ohtu pole siis pole ajal tegelikult ka tähtsust. Hiiglama tore on tegelikult see, et kohapealt saab osta värsket saia, mis kohe hommikul enne kukke valmis küpsetatud. Õues on aga külm, maapind on jäine ja hall on maas- olen paljajalu-selline tunne oli nagu jääl liiguks-külm torkis nõeltena. Peldiku ja telgi vahemaa on päris pikk kuna territoorium on väga suur. Jalad külmetasin igatahes täiega ära. Telki tagasi jõudes heitsin veel pikali ja uuesti ajasin kargu alla kui õuest oli hääli kosta. Täna on tublisti jahedam, hommseks lubatakse vihma. Külma ilmaga vahest ostetakse rohkem villaseid asju ja sõlgi. Olen usinalt omajagu kudunud. Tekstiili müümine edeneb mul alati visalt aga mulle nii väga meeldib nõeltehnikas asju valmistada-lisaks ega siin leti taga käed rüppes istudes vist jookseks ka kuul kokku. Ikka on midagi näppude vahel.

Naabritest-minust kahel pool on suvitajad, otse ees on tekstiili tädi oma perega ja temast siis omakorda ühel pool on tatoveerija ja teisel pool hipidest sõdalased. Viimaste hulgas on ka üks naisterahvas kes on tittes ja mu suureks üllatuseks ta suitsetab-seal laagriplatsil käib kõikaeg mingi möll.

Täna käis mu leti juures ka üks abielupaar, kes andis juhiseid kuidas linna saab-üks näitas nutitelefonis kaarte ja pilte tänavast ja teine siis otsis infot busside jmt kohta. Ehteid ostsid nad ka ja olid ülepea vaimustuses, et ma Eestist olen. Taanlased teavad Eestit ja paljud siin ka käinud- teate ju küll lipu lugu.

Kohati tundub, et kõigil on siin üks kuni mitu tatoveerigut. Täna käis leti ees üks naine kel oli jalale tatoveeritud sama laev mis mul on müügil prossina st pildike siis pärineb kalju jooniselt. Seda on varemgi juhtunud, et mu ehted on kellegi ihul tatoveeringutena. Ise ma nõelu kardan so mul pole ega tule ühtegi tatoveeringut.

Ilmast-täna on sitt ilm- uduvihma tuli terve päeva koos tuulega. Sain lauaga sisse ja telgist välja joosta kohe omajagu kordi. Üldiselt kui hommikul juba rahvas hakkab telgist mööduma kummikutes ja vihmajopedes siis see on märk, et päeva peale on oodata ilma suunal huvitavaid arenguid. Hommikul jalgadesse tatasatud külma ma ei saanudki päeva jooksul oma ihust välja ka kõikaeg oli jahe. Jõin ära 4 liitrit teed so kõikaeg oli teetass käes. Enamvähem kogu karderoob oli ka seljas. Leti taga ei anna eriti ka võimelda. Kepsu vahet liikusin kiiremini kui tavaliselt- sai sooja- või vähemalt illusiooni soojast. Vetsud muuseas püsivad siin imekombel puhtad terve päeva. Neid kasitakse ka päeva jooksul aga ikkagi-kunagi pole paber otsas ega sitt laiali. Liikudes Eestis kaubanduskeskustes jääb mulle alati müstikaks kuidas naiste vetsudes on prillauad täiskustud-see on ka põhjus mille ma katsun vältida ühispeldikuid.

Täna on rahvas siin peredega sh ka koduloomad on kaasas.

Päeval sõitis telgist mööda ka kiirabi ning samal ajal hakkas ka silmapiiril olev staff jooksma võitlusplatsi poole. Üldiselt siin valitseb arusaam, et kiivrid jmt kaitsevarustus on nõrkadele-pohmas peast ja mõõgast piisab, et lahingusse tormata. Eestis selline asi võimalik poleks.

Täna käis mul leti ääres ka üks keskealine abielupaar, naisel jalas plätud, varbad sinised-panin ta siis nahkadele istuma ja varbad mähkisime sõbasse. Ise olen siin villaste sokkide ja muidu mitme kihi villasega kaetud nagu kubujuss. Ja siis tuleb keegi plätudega….nagu wtf???? Suveni on veel aega eksju onju.

Õhk on jahe-päeval võis ka õhus oma hingeõhku näha. Eelmine nädal oli +20 aga ju siis nüüd pidigi jahedaks minema, et valitseks mingi tasakaal. Homseks lubatakse ka vihma.

Viimati ma olin siis üritusel aastal 2014. Tol korral oli suur möll ja üritus toimus juuni alguses ja ilmad olid suvised-rahvast oli tohutult. Sel korral toimub üritus mõned nädalad varem, ilm jahedam , külastajaid natu vähem. Minu rõõmuks aga on ürituse korralduses muutunud see, et viikingeid on nüüd pea sama palju kui teisi st u 400 hinge. Viikingid lisavad ürtusele tublisti autentsust ja ehedust. Lisaks on platsik ja larbi müüginodi jmt viidud laagri tagumisse otsa. Kahe aasta eest ilutses see kõik pea sissepääsu vahetus läheduses. Läbi päeva siin toimub igast jõukatsumisi ja šõusid: keskaja- ja viikinvõitlus, tuletantsijad ja akrobaadid, šõu hobustega, erinevad muusikud ja palju muud. Seega on üritus tervele perele.

15.05 Täna on terve päeva sadanud väikesete vahedega, kõik on vastikult niiske. Õhtul põletan telgis küünlaid-see võtab niiskust vähemaks ja tõstab ka telgis temperatuuri. Päeval seda teha pole mõtet kuna telk on avatud ja tolku poleks. Telgis sees iseenesest asjad on kuivad-uduvihm on tüütu aga suurt kahju ta ei tee. Kopenhaagenile pidigi sedalaadi ilm omane olema-just uduvihm. Taanis pole korralikku suve ega korralikku talve dso neil on justkui verel sitem kliima kui meil. Nu ja boonusena see meeletu tuul. Ajan selga kõik mis on ja pika villase pesu jätan ka alla. Tunnen natu puudust 2l termosest-huvitv kas Primuse tootevalikus säänest üldse on –mul on hetkel 1l aga sellest on ilmselgelt vähe. Joon teed palju. Tänane kehv suusailm pani inimesed ostma muidugi kindaid ja sokke-müüsin lausa 3 paari käpikuid maha. Turiste on täna vähem, arvatavasti tegi ilm oma töö. Külastajaid tundub ülepea vähem olevat aga müük on vaatamata sellele parem kui kahe aasta eest-olen rahul. Alguses ma väga kõhklesin, et kas siia tulla kuna kahe aasta tagune kogemus oli pettumus aga kõik muutub ja alati tasub uuesti proovida.

Olen nüüdseks vist ka enamus müügil olevast nodist näinud ära- valikus on kõike nii made in Taivan kui autentset ja kõrgekvaliteedilist käsitööd kui larbi penoplastist asju ja plastikut so igale maitsele ja rahakotile midagi.

16.05 Täna oli väga tugev tuul ja telk elas sellega seoses oma elu- vaiad ei tahtnud maa sees püsida ja kinnitusnöörid läksid puru. Enne uut laagrit on nüüd omajagu õmblustööd teha. Rahvast käis aga palju, enamus uudistas niisama.

Hommikul läksin pagarilt saia ostma aga ta andis mulle 2 tükki niisama, raha ei tahtnud. Viisin hiljem talle siis tänutäheks paar ripatsit. Sai oli väga hea, kergelt soolase mekiga ja sees olid ka mingid maltsad vai maitseroheline. Midagi põrutavat täna ei juhtunud. Jälle sõitis platsile kiirabi kuna mingi võitleja sai obaduse. Neil siin on oma meditsiinistaff ja telk ka aga ju siis on ikka tõsisem teema kui kiirabi kutsutakse. Tiba sitt lugu aga on see, et ma lõhkusin asju pakkides oma müügilaua ära-tegu liimpuiduga so läks pikuti pooleks. Täitsa ise läks- ausõna. Müstika. Igatahes nüüd tuleb kusagilt uus laud sebida. Kui viimane ei õnnestu siis vahest saab kasutada mingeid lauajuppe ka nii, et asetan need kirstudele ja siis on mul kaks pikka kitsast lauda-tuleb nuputada. Jäänud on veel 3-4 muinasüritust ja natu alla kuu aja siin seigelda. Aeg lendab ikka käppelt. Kolm laagrit on seljataga: Ale, Ribe ja Kopenhaagen. Ees ootab veel: Vetlanda, Leikvin, Kysif Strand ja Karmoy. Vahepealse aja olen veel omakorda Ribes st tööpäevad.

Täna tegin ka ainumase ostu laagrist-ostsin 300m paela. Kaasa võetud 200m sai otsa ja tuli juurde hankida. 100 sain poolakalt nahast paela ja siis 200 tekstiilist nööri 1mm läbimõõduga-viimase hind oli alguses 600 ja hiljem 300 kohalikku raha. Tegelikult aga saab selle e-bayst 2x odavamalt. Omad vitsad peksavad. Mis mul küll arus oli võttes kaasa vaid 200m paella???? Äge oleks minna Tartus kuukivi helmepoodi ja öelda, et palun 1km paelaJ. Nad seal mõõdavad seda meetri kaupa muuseas…..1km sel moel väljamõõta on tõeline tüütus.

Categories: 2016, Skandinaavia, viking | Leave a comment

Ribe 2-12.05.2016

 

13116399_1194827963862888_538189879988882092_o-22.05 Ales, Rootsis õnnestus mul sõita autoga platsile suhtkoht lähedale oma telgile so asjade tassimine ei võtnud tervet igavikku. Mathias, sakslasest sepp kes oli naabriks aitas veidi ka kaasa asjadega mida üksi oli ülearu raske tassida (näituseks nagu suur köögikirst). Seppadele saab alati kindel olla kui midagi tassida vai liigutada on vaja mida ise ei jaksa. Kokku kulus enda autosse pakkimiseks u 2h ja 18.30 saingi asuda teele. Sõita oli ligemale 600 km sh üks praamiots ja sillaületus. Viimased kaks olid loomulikult tasulised. Praam oli u 45 euri ja sild 30 kanti kui nüüd õigesti mäletan so suhtkoht kallis-tundub nagu hindu oleks ületalve tõstetud. Teel kõik sujus, tegin ka ühe tankimise nii endale kui autole.

Ribesse jõudsin öösel kahe ajal. Võtsin oma kaisulamba ja 2 lambanahka ning magamiskoti ja suundusin laadaplatsi plaani uudistama ning seejärel põrandasoojendusega kööki magama. Liikusin pealambiga kuna kottpime oli. Õuel oli kümmekond telki juba püsti, mõnes põles latern sees, valitses vaikus. Hommikul seitsme ajal ajasin kargu alla ja lükkasin telgi üles, kola sisse ja läksin linna. Esimene päev on ikka siukene aklimatiseerumise päev-patseerid linnas, mis on pärjatud euroopa kauneima väikelinna tiitliga, sööd lemmik kohvikus belgia vahvlilt jäätist ja astud katedraali vastas asuvasse kurikuulsasse burksikohta sisse. Linnast saatsin sõpradele ka postkaarte. Ilm oli kaunis päikeseline so ideaalne linnapäeval patseerimiseks. Nelja paiku tulin linnast tagasi. Siis oli keskus juba külastajatele suletud. Kasisin autot ja seadsin end telgis sisse. Öösel sadas ja oli jahe aga ei midagi hullu.

3.05 Täna öösel sadas ja veel ka hommikul. Õnneks midagi telgist läbi ei tulnud. Lootsin kogu hingest, et kella 10.00ks mil külastajad saabuvad on vihm läinud ja nii ka läks- sai rahus telgi avada. Kauplemispäevak oli edukas ja päeva peale läks ilm ka ilusaks ja olgu etteruttavalt öeldud, et rohkem sel nädalal ei sadanud ja ülepea valitses suvi. Inimesed lasid lühkarites ringi ja käisid sadamas tiigilombis ujumas. Sadam asub mu telgi vahetus läheduses. Mina suplemas ei käinud aga paljastel varvastel tatsumise hooaja avasin küll-alguses oli veidi jahe ja kivid torkisid aga etteruttavalt võib öelda, et nädala II pooleks oli juba mõnus ja tundus kuidagi imelik saapaid jalga ajada. Igal hommikul enne avamist ja õhtul peale sulgemist tuleb viikingeid juurde. Seda ka, et hommikuti äratab mind kikas- hakkab teine jaurama õige vara.

4.04 siin keskuses käib lisaks turistidele ka päris palju koolilapsi. Viimastele meeldivad väga minu draakonitega ripatsid aga kaubaks lähevad ka teised. Kui nii jätkub tuleb varsti paelu juurde sebima hakata. 2 laagriga on 100m paela kadunud nagu mutiauku. Üks vana saksamaalt tegi mulle õhutsöögi välja- õigemini nende kamba naised olid kokates sattunud nii hoogu, et toitu sai rohkem kui ise tarbida jõuti. Supp oli rammus ja maitses hästi. Sama tegelene tuleb juulis perega ka Eestisse nädalaks. Tahab veeta kilulinnas nädala- soovitasin ka muid kohti. Kuna ta aga tallinnast välja väga liikuda ei taha siis soovitasin kopli liine nu, et ikka põnev oleks. Kaua seda vanalinna ikka imetleda võib.

5.05 ilm on suvine ja müük on hea. Kuna täna on püha siis on poed varem kinni pandud ja paljudel on ülepea vaba päev nii, et keskusesse on tuldud terve familiaga ja võetud ka pudulojused kaasa. Koerad tunduvad kõik olevat mingite paperdega-ühel haskil olid elektrisinised silmad. Täna siin toimuvad ka filmivõtted ja mõnel järgneval päeval veel. Tehakse lühifilme ja täna siis on peategelaseks hõbesepp. Võtted on kohe mu telgi kõrval. Täna tegin ka ühe ostu ja soetasin omale pisikese kirstu kuhu saab laual oleva pudipadi peita ära- osaliselt andisn vastu ehteid ja osaliselt raha. Väga shopata ei taha kuna olen kogumisrindel hetkel.

6.05 päike paistab aga tuul on nii tugev, et sain kohe mitmest kohast telki parandada mis kohati meenutas teatud nurga alt purje mis on õhku täis. Midagi hullu õnneks ei juhtunud. Taanile ongi tegelikult ju tuul väga omane-seda siin jagub ja jääb ülegi-kohati käib see tiba ka närvidele kui ma pean oma müügis olevaid villaseid asju mööda platsi taga ajama sest tuul on otsustanud need omale sõjasaagiks kaasa võtta. Olgu öeldud, et asjad on haaknõeltega kinni aga tuul rebib need ikka lahti-annab aimu veidi sellest mis toimub. Villased asjad sel korral väga ei lähe kaubaks kui vööd välja arvata- viimastega läheb hästi. Kuna ma telgiparanduseks ise oma niiti ja nõela ei leidnud siis oli abiks Merle mees kes leidis purjenõela ja tugeva niidi-sel viisil on presenti kohe lust ja lillepidu õmmelda. Tava nõelaga on paras nikerdamine. Küsides ei tulnud mul kuidagi niit meelde-üritasin siis seletada, et I need a needle and the thing what You put into needle, but not yarn. Tüüpiline minu seletamine kui mingi sõna ununeb ära. Hommikul vara käisin ka poeringil sööta varumas. Muud põrutavat sel päeval ei juhtunud. Söök on kallim kui meil so toidukorv mis Eestios maksaks 10 euri kanti on siin u 20 kanti. Midagi põrutavat ma ei ostnud-leiba porgandit, õuna, piima, juustu, vorsti ja mingit määrde asja.

7.05 Laada põhipäev, rahvast on palju ja ilm on ilus. Õhtul toimus rikkalik pidusöök, mida veel järgmisel hommikulgi breefingul kiideti. Pikkamajas toimus õhtul ka pidu aga sinna ma ei jõudnud kuna uni tuli ennem. 24/7 õues olemisega ja elamisega on see, et ärkad suhtkoht vara aga magama lähed ka nagu vara. Ma ärkan 7-8 vahel ja magama lähen 21-22 vahel õhtul. Öösiti magan hästi. Kikas enam üles ei aja-vahest tehti supiks või midagi-pidusöögil oli linnuliha valikus küll. Päris vahva on kui tõmblema ei pea ja eladki mingis rahulikus rütmis- ärkad kuna tahad ja magama lähed siis kui uni tuleb. Laagritesse saabumine ja samas ka lahkumise päevad on pikemad ka pingelienad seda nii telgiga mässamise kui auto pakkimise aga ka pikkade sõitmiste tõttu. Sel korral on enamus otsi mul ikka üle 500 km ja paar pea 1000 km vahemaad. Üldiselt ma sõidan järjest ja teen peatuse siis kui on vaja tankida. Enamus teedest on kiirteed, linnased sõitmist on vähe.

8.05 täna ka suvi rahvast aga tundub vähem-platsil on raske saada tegelikult aru palju külastajaid on kuna territoorium on väga suur ja silm ei haara kõike. Takkajärgi selgus, et sel korral külastas muinsturgu nädala jooksul üle 10000 külastaja- see on uus rekord. Kemmerguid tuleb juurde teha kuna hetkel on neid vaid 10 tk.Tegin täna ka vahetuskaupa ja sebisin omale 12 kõlalauda ühe sõle ja ripatsi vastu ning siis linase niidi ja nõela ka ühe ripatsi vastu. Ehete eest saab kõike. Mitmed viikingid on leti ees juba sel nädalal mitmendat korda-see teeb rõõmu. Täna on laadapäev kuni kella viieni ja peale seda enamus sätib end koduteele. Kel on ees pikem ots läheb homme hommikul sõitu. Mina jään veel siia neljaks päevaks-pole kusagil mujal ka olla. Karta on , et peale keskuse sulgemist olen territooriumil üksipäini. Natu on kurb aga samas positiivse külje pealt-kempsu ja dušši ning veekeedukannu järjekordi enam pole. Rahvast käib laadavälisel ajal vähem ja müük on vaiksem. Teen tekstiilitöid- päeval leti taga nõelun mütse ja õhtuti kõlatan vöösid. Mul on kaasas palju lõnga ja selle müük on olnud tagasihoidlik, lisaks hakkavad mul kõlapaelad otsa saama. Katsun ühendada meeldiva kasulikuga. Täna avastain ka, et linnud on lasknud soru nii autole kui telgile-see vist tähendab, et läheb hästi? Neljapäeval sõidan Kopenhaagenisse ja jään sinna kuni esmaspäeva õhtuni, mil liigun kas tagasi Ribesse või Roskildesse.

 

Categories: 2016, Uncategorized | Tags: , , , , , , | Leave a comment

Ale muinasturg Rootsis 28.04-1.05.2016

13112827_1190423024303382_3075973380531472452_oEestist sain jälle minema nii, et stardi hetkeks olin 24 ja natu enam tundi magamata olnud. Üllatavalt reibas oli olla. Kõik, mis vaja –sai ka tehtud, nii, et asjata ei veetnud ma ööd masinate taga stuudios. Tore on ka see, et enne ärasõitu sai käidud lõunal täditütrega kes mu Tartus rajalt maha võttis ja hiljem enne ärasõitu kilulinnas teise sõbrannaga. Mõnikord on hea istuda maha ja kõnelda ka silmast silma. Ilm oli päikeseline. Sellele vaatamata laevas tekil oli aga kõva tuul, nii, et toolid lendasid ja laudadel olnud klaasid ka. Laevas iseenesest pikka pidu polnud, kuna energiajook oli organismist lahtunud siis käisin pesus ja läksin magama, kella 19 paiku olin juba kois ja horisontaalis lambaid lugemas. Kajutit jagasin mingi naisterahvaga kes ostis laevast kokku meeletu alkovaru-nu nagu kohe mitme aasta jagu pakuks pudelite ja purkide hulka vaadates. Hommikul ta kirus, et hirmus raske on. Kajut oli viiendal tekil. Ma vaikselt unistan sellest, et kunagi avaneb ka mul võimalus ööbida 9. tekil kus on kajutil aken ja rohkem ruumi-seni on see jäänud finantsi puudusel tegemata-piletite hinnavahe on tuntav. Kuna transakulud kokku kogu tripi peale on ligemale 1500+ eurot siis üritab hoida kokku kõikjal kus saab-kütus on skandinaavias kallis ( Norras lausa 2x kallim).Tänapäeval vist kah nagu Titaanikuski, et vaesed ja keskklass all ja rikkamad kõrgemal.

Hommikul võttis Stokholm meid aga vastu keerlevate lumehelvestega. Kohvikus mingi suva habe andis nõu millist kooki osta-möödunud aastal ta olla kõik koogid proovinud ära. Werneri koogiletiga ikka võrrelda ei anna. Mul on oma väike kiiks, et tripi alguses ja lõpus söön ma hommikuti laevas kooki-ilus, magus algus või nii.

Auto sai selgi korral maast laeni asju täis, tahavaatepeegli võis kohe heaga unustada ära. Ikkagi 1,5 kuud telkimist ja harjusklemist ootab ees. Hommikul loopisin asjad autosse, õnneks olin nädala eest enne ärasõitu teinud ka listi. Hiljem muidugi selgus, et ikka on nii, et kaasas on 2 kaamerat ja mitte ühtegi akulaadijat. 8.30 hommikul sain Tartust tulema. Kilulinnas oli asjatoimetamist. Käsin sõbrannaga kohvitamas ja Pirital purjetamisriideid otstmas. Nüüd ma juba ootan õhinaga kuna neid riideid ka laevas kanda saab-naiste värk noh.

Alese jõudsin õhtul 17.00 paiku. Terve u 500 km sadas vihma. Temperatuur kõikus 3-8 vahel aga kohapeal oli u 5. Õnneks telgi püstitamise ajaks oli sadamisel pisikene paus. Kohal oli veel vähe rahvast ( sel aastal oligi vähem nii osalisi kui külastajaid). Paigutasin oma telgi sepp Mathiase telgi kõrvale, viimane aitas seda ka püstitada. Ikka on hea kui naabriks on inimene keda tunned. Mathias varustas mind vahelduva eduga õlle ja kohviga. Õhtul istusime kõik pikkmajas ja jutatasime, degustisime mõdu ja õlut ning mina õmblesin telgile esikatet. Pikkamajas on põrandas lõkkekoht keset ruumi so oli soojem kui väljas aga õmblustööks ikka pime-kohati oli raskusi nõelale niidi taha ajamisega. Esimene öö oli tiba jahe magada aga küll harjub. Ühtlasi tehti mulle ka selgeks, et austerlased on umbele pika mõtlemisega, nu nagu juhtmed või nii. Sel korral oli mul kaasa pakitud ka soe pesu, mis möödunud aastal maha ununes. Kütsin telki ka teeküünaldega- tõstis temperatuuri ja ajas rõskust telgist välja-kuna ruum on pisike siis on seda vahet suhtkoht kohe tunda kui küünlad on u 30 mintat või nii põlenud. Järgmine kord võiks võtta kaasa ka kalmuküünlaid-oleks hea ja ohutu põletada ka siis kui ise telgis pole. Teeküünlaid ma omapäi põlema ei jäta. Sel kevadel ma õmblesin telgile ka lisaseinad tänu millele oli jällegi telgis rohkem varju tuule ja vihma eest. Telk tundub kohe kuidagi suurem olevat. Esimene laadapäev sadas terve päeva aga mul läks ikkagi kauplemine hästi kuna inimesed said tulla teki sisse ega pidanud vihma käes oma otsusesid ehete osas langetama. Hommikul käis mul külas ka Thorbörn kellele sai kohvi pakutud ja muidu jutatatatud. Thorbörn on juurtelt soomlane aga elab Rootsis, kunagine ajakirjanik, kes nüüd tegeleb puutööga. Laupäeva õhtul oli ka pidusöök-maitsev ühepajatoit. Endal mul lõkkevarustust kaasas pole on vaid priimus. Suurt kokkamist ei toimu-teen hommikuti enamasti kohvivett ja putru, muul ajal joon palju teed ja söön puuvilju ja muidu rohelist ning ka võikusid. Kuna terve päev ma kauplen siis keset päeva kokkamiseks aega polegi. Päevad laagris on tegusad ja õhtuks on suurest suhtlemisest inglisekeeles suhtkoht väsinud olla. Selgi korral tegin vahetuskaupa ja sebisin omale uue pearätiku-peenvillane ristkülikukujuline kangatükk, mis värvitud kohapeal madaraga-andsin vastu ehteid. Õhe lõunasöögis ebisin ka ehete vastu-kala salatiga. Ehted on hea kraam-selle eest vsaab kõike. Ühe ostu mõdupudeli näol sooritasin ka sellelt laadalt. Üldiselt ma shoppan vähe kuna kõik on olemas ja kuna ma siin vaikselt ka kogun ühe suurema asja tarbeks siis ei taha tühja- tähja peale kulutada. Laagris tegin ka pilti 2 päeva nii, et kaameras polnud mälukaarti aga kolmandal meenus see sisse ka lükata-palju häid hetki läks kaotsi. Kuidagi õnnestus mul telgis tekitada ka tulekahju kui põlev teeküünal vedela küünlarasvaga põlevasse priimusesse kukkus-korraks oli telgis tulelont aga see sai käppelt summutatud. Olgem ausad, hetkeks võttis ikka vedelaks küll. Telgis on ruumi suhtkoht vähe ja kõik ju põleb-tekstiil ja puit. Teades tundes ennast on üllatav, et ma paanikasse ei läinud vaid kohe kindlalt tegutsesin-äsja oli olnud mul ka esmaabi ja päästekoolitus vb jäi sealt midagi külge-põlevat vaha ma igatahes sel korral veega kustutama ei tormanud. Üks tore tegu oli muidugi ka telgitalade lauajalgadeks saagimine-tõin võsast ka kaikad aga olid kõik ühes hunnikus ja nii ta läks. Õnneks oli Torbörnil kaasas paar varukaigast ja olukord sai lahendatud. Minu kaikad aga olid vanad ja pärit Rootsist Birka saarelt ning juba aastaid minuga kaasas käinud. Kauplemine oli laadal edukas, sain lahti ka asjadest mis kodus seisnud olid –nahad ja tekstiil. Mingil hetkel tundus, et terve laager lase ringi minu sõlgedesJ. Siblimist ja sättimist ja asjade otsimist oli omajagu so eriti nõelkududa ma sel korral laagris ei jõudnudki. Esimene laager on alati asjade otsimine ja paikaloksumine. Tulekuga läheb ju akati kiireks ning ka see neetud ÜKS päev jääb alati puudu. Alati. Ribesse sõites on arvatavasti lootust näha ka välja tahavaatepeeglist. Ehted suurt ruumi ei võtagi aga just tekstiil on see, mis laiutab. Kokku on plaanitud mul sel korral 7 laagrit- eks näis kuidas läheb. Tahaks muidugi varem saada ühelepoole ja juba juuni alguses keskpaiga asemel koju pääseda. Koju jõudes on kohe tulemas 2 purjetamiskoolitust merel 4x4h+üks kolme päevane ja lisaks on mul veel 7 h Saadjärve jahtklubi krediiti-maksin arve ära (omal initsatiivil terve summa mitte pool nagu soovitati juhendaja poolt) aga ilm mängis mäkra ja nii lükkuski edasi suvesse pool koolitusest. Kuna vesi oli külm ja tuul kõva siis mind kui algajat ei tohtinud veele lasta. Juuni lõpus tulen ma skandinaaviasse tagasi ja alustan siis oma trippi Norrast Borrest-kuhu edasi ja kui kaua on veel ebaselge. Sel suvel soovin ma jagada oma skandinaaviatrippi purjetamisega ( pigem õppimisega) so ajaga on kitsam kui tavaliselt. Usun, et tuleb põnev suvi ja palju uute kohtade avastamist.

Categories: 2016, Uncategorized, viking | Leave a comment

Fyrkrat 31.07-2.08

10475665_838560276156327_6383223771001652684_nTalvel kui ma plaane tegin kuhu minna polnud mul ainugi, et ma siia jõuan. Kuidagi keset reisi kui oli selge, et Lofotenisse ei lähe tuli täita lünki ja nii saigi nuhitud välja veel üks laager. See üritus toimus antud kohas esimest korda. Kohale Fyrkrati jõudmise päeval oli ilm hirmus palav. Tulime Ribest ja vihje ürituse kohta saime Moesgardis Siljalt. Varasemalt oli sama üritus siin kusagil lähedal aga sel aastal tõsteti üritus ringi kuna tee mis viis vanasse kohta oli remondi tõttu suletud ja ligipääs oli kehva. Antud viikingikeskus on pisem kui Ribe oma aga see on siin nö kahe osaline-on hoonekompleks ja siis on u 1km kaugusel pikkmaja koos linnusevalliga. Viimane on väga lahe kuna see linnusevall on säilinud vanast ajast ja sees on ka hoonete piirjoonte rekonstrukstioon-varasemalt ma midagi sellist ei olnud näinud. Meid paigutati põhihoonete kompleksi manu. Ilm oli hirmus kuum- panime telgi püsti ja viskasime telki pikali-aegajalt pistsid turistid teki pea sisse ja ehmatasid ära ku avastasid, et keegi magab ja et me telk vist polegi ekspositsiooni osa. Saabudes me siin kohtasime kohe ka lahedat seppa Keni  kes mässas hobusesita ja saviga tehes vorme ehete jaoks. Ken on legendaarne kuju-ta oskab valada nii nagu vanasti ja tal tulevad ehted jmt asjad selle juures puhtalt st vigadeta välja so oma ala üks tippe. Vana tundis meid ära ja tal oli hea meel meid näha. Me kuidagi ülepea jääme inimestele meelde. Õhtul tuli veel rahvast juurde sh ka klaaspärlite valmistaja kelle üks pärl mul kaelas on. Järgmisel päeval aga selgus kahjuks, et enamus kauplejaid oli läinud kauplema pikkmaja manu ja me olime suhtkoht üksi ning autod vurasid meist mööda kuna neid ei huvitanud hooned vaid laat. Kuskil pealelõunal meil viskas üle sääne asjade korraldus ja me pakkisime asjad kokku ning sõitsime edasi. Siia sai tuldud Ribest so natu üle 200 km sai sõidetud. Edasi liikusime Borki kuhu oli ka sõita paar tundi aga me jõudsime kohale õigel ajal, et napsata korraldajatel sabast kinni ja uurida kuhu panna telk. Fyrkrat on kohana väga ilus.
10525932_838560262822995_650317094836772011_n

10603194_838561796156175_6354625608429654826_n

10378081_838561616156193_5361282142723091737_n

10394563_838560916156263_3551337571836988381_n

10408902_838560809489607_5702012600960457562_n

10475665_838560276156327_6383223771001652684_n

Categories: Skandinaavia, Uncategorized | Leave a comment

Moesgard 21-26.07

 

tee randa

tee randa

Laager millest ma olin kuulnud vaid seda, et on ülilahe ja kauplejatel on sinna raske saada kohta. Vaatamata sellele saatsin talvel ikkagi taotluse ära ja kevadel mais käisin kohta ka uudistamas. Siis ma veel ei teadnud, et laager toimub rannas ja selle juures aasal ning, et sinna saab sõites mööda kitsast teed. Igas laagris ikka kauplejad kõnelevad omavahel ja arutatakse, et kuidas läheb ja kes kuhu järgmisele üritusele läheb. Niipea kui ma olin Norras Sarpsborgis nädal varem maininud, et lähen Moesgardi oli sõpradel keraamikutel kohe küsimus, et kas ma ka teed tean. Nemad ise elavad Moesgardi vahetus läheduses. Ma teadsin kus on ülikool ja kus on muuseum so ma ei teadnud muffigi. Keraamikust proua kes on tegelenud viikingi asjaga u 30 aastat joonistas mulle üksipulgi kaardi, mis kohapeal osutus vägagi vajalikuks kuna ilma selleta ja teed juhatavate siltideta poleks me kohta leidnud. Ühtlasi soovitati veel sõita ka Göteborist Fridrikshavenisse aga see trikk läks meil untsu kuna ühel hetkel olime vales kohas ja ärakeeramisi enam ei tulnud so sõitsime u 800 km mööda maismaad selle asemel, et sõita u 200 km + praam ja 100 km. Sain olla üle 9h roolis. Moesgardi jõudes avastasime, et enamus osalejaid oli juba kohal ja plats ning osalt ka rand telkidega kaetud. Leidsime korralada Sara kes oli õnnelik, et meil on pisikene telk mida hõlbus paigutada. Meie asukoht oli põhiteedest veidi kõrval ja alguses tegi see tiba muret aga ürituse käigus kõik sujus ja meid leiti ilusasti üles. Naabriks olid sel korral meil ühelpool käsitöölistest naised kes tegid värvipulbrit ja keetsid mingit liimi ja valmistasid imemaitsvaid roogasid mida nad ka lahkelt meiega jagasid kuna neil jäi mitmel korral üle. Teisel pool oli üks saksa perekond 3 jõnglasega, kes kandsid hoolt, et me mingil juhul ühelgi hommikul üle 7.00-i ei magaks. Mürgel käis kõrval terve päeva kuna lapsed olid leidlikud ja said enda lõbustamisega ise hakkama loopides müügiks olevaid lõngu ja luujuppe laiali. Meie ees olid hobestega shou tegijad ja neil oli uhke kolme kohaga lõkkease kus nad küpsetasid põhiliselt burgereid. Tähtis aga on see, et neil oli kaasas lahe peni kes mängis palliga nii, et kui viskasid koerale palli siis ta toksas seda õhust ninaga ja saatis palli tagasi. Siis kui peni pererahvas oli platsil hobustega jändamas siis koer oli õnnetu ja ulgus.

Alguses tundus umbele imelik, et miks kõik selles laagris nii segi on paigutatud st kauplejad, sõdalased, suvitajad-lähemal uurimisel selgus, et laager on tegelikult sõdalastele mõeldud ja kauplejaid siia väga palju ei lasta. Sõdalasi oli 440 kohapeal sh erinevad rahvused nt Poola, Inglismaa, Taani, Norra, Roots, Iiri. Kindlasti oli veel rahvuseid keda ma lihtsalt kas ei teadnud vai ei mäleta. Kauplejate hulgas oli uusi nägusid keda enne polnud kohanud. Rõõm oli kohata uuesti vene meistrit Ivanni ja siis veel üht samal tasemel nikerdavat vene meest. Venelaste ehteletid olid kuninglikud-oli leidusid mille tüüpegi ma polnud enne näinud so uudistasin kohe hoolega. Kuna laagrisse jõudsime esmaspäeva õhtul ja teispäeval oli näha, et rahvas rohkem suvitab kui kaupleb siis tegime meiegi 2 rannapäeva so teispäeva ja kolmapäev ning kauplesime ülejäänud nädala. Ametlik turg oli nädalavahetusel. Korraldajad olid pannud püsti 2 telki kus üks siis toimis nagu kõrts ja teisest sai osta sööta ja tasuta kuumi jooke. Enam ei pidanud hommikuti telgis tegema priimusel kohvi vaid sai jalutada tassiga telki ja siis minna randa kohvitama. Õhtuti me enamasti istusime kakaoga Laura ja Janari juures rannas. Tõeliselt mõnus on omasid näha eemal olles. Moesgard oli esimene laager kus sai mõnusalt ujuma minna kuna vesi ja õhk olid enamvähem ühes temperatuuris st vesi üle 20 kraadi. Rannariba oli siin tegelikult pikk aga kitsas ja kivine. Ametlikul ranna alal oli ka vetelpääste ja eemal kiosk kust sai jäätist ja muud hääd. Taanis pidavat poes olema jäätis vaid suviti ja talvel on vaid suured karbid kui sedagi. Rannas läks vesi väga ruttu sügavaks-oli molluskeid ja krabisid. Head kalastamise kohta polnud so kalal ei käinud. Rannas lesides vaatasime kella päikese järgi st oli teada, et nii viie paiku lahkub päike me telgist ja tekib sinna vari so siis võis ennast rannas pakkida kokku ja suunduda telgi manu. Päevasel ajal oli meil telgis nii umbne ja palav, et ei kannatanud ülepea olla so me hoidsime eemale ( va kauplemise aeg).

Siin laagris sai ka tehtud veidi vahetuskaupa- 3cd-d ehete vastu ja ripats 2 kuuma koera eest (parim vorst). Suuremat ostlemist ise ei korraldanud-ostsin vaid Ivani käest kõrvakad mida oli plaanitud juba teha üle aasta. Kingituseks sain ühe toreda lunula ripatsi. Ühe ägeda klaasist pärli ostsin ka-tehtud kohapeal rannas-on teine sääne sinise-ja valgekirju ja keskel on tulipunane trip-mulle oma sinivalgelt meenutab merd ja laineid. Kuna laagris oli palju sõdalasi siis toimus ka nädalavahetusel 2 lahingut ja muul ajal tegid poised muidu trenni metsas kus oli tiba rohkem varju. Varustust nad siin eriti ei kasuta so kiiver on nõrkadele. Moesgard on kindlasti koht kuhu ma tahan tulla tagasi kuna koht ise on ilus, laagrimelu on parasjagu ja müük on hea. Suurt rõõmu tegi see, et oli rand kus sai ujuma. Sarpsborgis st eelmises laagris oli ka järv kohe laagri juures aga seal olid mingid parasiidid vmt tänu millele olid riputatud üles hoiatavad sildid ujumise suhtes-me siis ei läinud ujuma. Borres käisime ka ujumas aga vesi oli külm veel. So selle suve ujumised saab lugeda kokku hetkel ühekäe sõrmedel ja siis jääb ka sõrmi üle. Siin laagris tasuta toidlustamist hommikuti polnud küll aga oli nädalavahetustel soodsatel tingimustel väga rikkalik õhtusöök-kala, erinevat liha, mitut sorti rohelist. Suure kuumaga kuidagi me siin väga kokata ei taha- teeme asju peamiselt priimusel st midagi mis saab kähku valmis. Nosime päeval palju rohelist ja joome palju vett.

Siin laagris sai nädalavahetusel vaadatud üle ka reisiplaanid ja tehtud mõningased muudatused seoses auto seisukorraga. Mazda on tiba vässu ja ma ei julge tehniliselt ebakorras autoga Norra mägiteedel sõita st sõita oleks u 3000 km. Seega kuulasime veidi maad ja küsisme nõu Siljalt ja Larsilt ning saime teada 2 laagrist mis on sel ajal kui me pidime olema Lofotenis Norras. Uus reisplaan kaheks nädalaks nägi välja nii, et kõigepealt sõidame Ribesse kus toimub sõdalaste nädal ja pisuke turg- oleme seal esmaspäevast reede hommikuni ja siis sõidame edasi Fyrkati viikingite keskusesse kus toimub turg 2-3 augustil ja sealt edasi sõidame Borki kus on ka keskus viikingitele ja toimub turg. Sealt edasi juba koju. Loodetavasti kõik plaanid lähevad õnneks. Nii võiks öelda, et ühe ärajäänud ürituse asemel on potensiaali kolmeks uueks ürituseks. Hoidkem päkku! Üldiselt kõik regamine tuleb teha ära talvel mitte aga nädal või kaks enne ürituse algust. Mulle endale kangesti Taani meeldib-siin on kuidagi kodune olla. Väikesed vahemaad sõites, mõistlikud hinnad, palju viikingeid puudutavat igas mõttes. Fyrkat ja Bork on kohad ka kus ma pole käinud so oleks põnev.

Ps: eraldi väärib mainimist, et puuke oli palju- iga päev korjasin endalt ära nii u 10 tk:(

Categories: 2014, Skandinaavia | Leave a comment

Bronseplassen 9-11.07

 

IMG_1890Ilm on siin kuum ja väidetavalt polevat juba 6 nädalat sadanud. Esimesel päeval siin olime tänu kuumale täiesti zombid-midagi ei jaksanud teha ega ka olla. Kõigil paistis kuuma tõttu tiba raske olevat. Mingil ajaühikul tuli mul geniaalne mõte sõita jäätise järele 12 km kaugusele. Ma autost välja ei jaksanud minna-vajusin ära. Kersti maabus 2 jäätisega ja pidi need hiiglasuured torbikud omale ka suruma alla-ei olnud kerge. Mina magasin parklas ja siis millagi me sõitsime tagasi. Uute õngedega käisime ka kalal aga kedagi kätte ei saanud kuna kõrval 100+ kg noorukid tegid vettehüppeid. Samas kalad käisid lante küll uudistamas-kuna vesi oli selge siis oli näha. Ilm oli kõigil päevadel ilus- vahest liiga soe. Sel aastal oli külastajaid vähem. Siin laagri juures on 2 järve –üks on kohe laagri lõpus see on sääne madal ja seal kasvavad vesiroosid ja vesikupud ning kaldale on pargitud 2 kanuud millega võivad huvilised tiirutama minna. Me käisime ka mitu korda kanuutamas-oli lahe. Teine järv on siis see kus on kala. Asub kaljusel pinnal ja sinna minemiseks tuleb läbida üks soine aas ja siis vanade puudega kõhedust tekitav mets. Sealne metsaalune näeb välja nii nagu seal elaks trollid. Tuld püksi pistev mees seletas, et trolle olla mitmesugusied ja ülepea nende metsaelukatega olevat nii, et neid olla palju st nagu Lord of the Ring+ extra. Sel aastal on telke ja osalejaid rohkem st kõik 3 platsi on täis- eelmisel aastal oli üks plats selline mitte müügiplats-seal kämbiti peredega. Muudatusi on ka ürituse kavas võrreldes möödunud aastaga. Pidusöök oli tõstetud reedele ja laupäeval oli tõrvikutega pühapaigas olemine. Iga päev toimus ka võitlus ja laulud, mängud ning tuletõrvikutega võimlemine. Tuli pandi püksi ja puha. Hommikuti saab siin võikusid ja kohvi. Ühel hommikul jäi mul 1 võiku järgi ja siis arvas üks herilane, et see kuulub temale-käis ja nosis kohe tuned- võttis singitüki ja lendas minema-lõpuks kui ma jõudsin võileivani olid kõik ääred nositud ära singil. Bronseplasseni laagri nagu ka Gudvangeni kohta kohati öeldakse, et jube ilusad ja mõnusad aga mitte head müügikohad-samas kõik aastad pole vennad ja kõikjal ei saagi alati minna hästi. Siin on rohkem putukaid kui Borres- herilased nosivad sinki ja sipelgad tassivad suhkurt minema. Sõiduteel nägin ka üht laiakslitsutud ussi-nägi rästiku moodi välja. Pisusöögiks oli selgi aastal maa sees küpsetatud liha ja siis kruup ning ühepajatoit. Osa toidumoona korraldajad kuidagi avastasid alles järgmisel päeval-õnneks polnud halvaks läinud. Jagasime Torbörniga liha ja nosisme ühepajatoitu kõrvale. Siin turul olen teinud ka 3 vahetuskaupa. Nahameistrilt sain kahe prossi vastu vultari fotokale- tegu on Birka leiuga ja arvata on, et vanasti oli see ümbrikulaadne nahatasku rahakoti funktsioonis. Ehete vastu vahetasin veel ka ühe nõeltehnikas kaelasoojendaja ja siis tegin kaupa Akvavitiga, mis ei kõlvanud ei juua ega põletada. Ülearune alkohol sai vahetatud klaaspärlite ja luust nööpide vastu. Kõik osapooled olid vahetuskaupadega rahul. Sedalaadi turgudel alati tasub proovida asju vahetada kui leitud on midagi meelepärast-alati see ei pruugi õnnestuda aga sageli tuleb välja küll. Nii nagu teisteski laagrites valmis ka siin üks müts aga see jäi müümata kuna siin oli nii kuum, et kellegile ei pakkunud pinget villased asjad kohe üldse mitte. Üldjoontes võib laagriga jääda rahule- ilm oli ilus ja seltskond oli tore. Tõelist rõõmu teeb see, et igas laagris me õpime tundma uusi inimesi ja same muinassõpru juurde. Siin me saime teada nt, et taaskehastamisega tehti Skandinaavias algust juba u 40 aastat tagasi-usukumatu. Paljudel on see turgudel rändamine eluviis-nad on teinud seda aastakümneid. Eks näis kaua mina ise nii ringi uitan. Esialgu on põnev kuna igal aastal on veel üritusi ja kohti kus käinud pole. Esialgu on plaan uidata väljamaal ka tuleval aastal-vaatab kuidas see õnnestub. Siis arvatavasti võtaks ette pikemalt st, et läheks aprilli lõpus ja tuleks septembri keskel tagasi. Hetkel on varustus olemas, et nõnda pikalt reisida. Loodetavasti õnnestub järgmisel kevadel vahetada välja ka auto ning tänapäevane telk-praegune auto ja telk on mõlemad juba oma hea 10 aastat vanad so vahetus justkui õigustaks. Telgil on osad tugivaiad katki ja puudub eeskoda-muidu on ok. Autol tuleks vahetada ära motor aga kuna see masin ka roostetab kõikjalt siis tundub, et uus motor ei pasta päeva pikemas perspektiivis ja vähem kui 5 aasta pärast seisaks ikkagi ees uue sõiduki ost. Pikalt resides on oluline, et sõiduki peale saaks olla kindle. Vahemaad on pikad ja Norra mägised kitsad järsud tõusud ja langused väsitavad nõrka autot ülearu palju.

 

Categories: 2014, Skandinaavia | Leave a comment

Borre 1-6.07

IMG_1712Fotevikenis helises äratuskell 1.06 hommikul kell 6.00. eelmisel õhtul lükkasime oma muinaskola autosse ja püstitasime tavatelgi. Enamus laagris osalejaid lahkus kohe peale üritust so hommikuks oli meid järel üsna vähe. Õhtul oli tugev tuul so kuppeltelk nägi oma kujult välja kõike muud kui kuppel ja nii sai ta paigutatud Torbörni telgi kõrvale tuulevarju. Hommikuse ärkamise üks pluss oli antud laagris kahtlemata ka see, et sai sooja veega pessu minna-enamasti oli veeboileris soe vesi otsas. Hommikuste siblimistega läks kähku ja kell 7.00 me juba sõitsime Borre suunas- sõita oli oma hea 600 km sh ka natu praamisõitu Mossist ( maksis 150 norra raha).

Saabudes linna oli meil tegu orjenteerumisega kuna täpset aadressi polnud antud- ainuke sihtmärk oli kirik mille vahetus läheduses pidi olema laager. Nii nagu mitmed, kes tulevad esimest korda lähenesime ka meie algselt valelt poolt aga õige mulgu leidsime ka kohe üles. Tundus, et enamus osalejaid oli juba kohal. Metsa alla kihas elu. Meid paigutati kohe värava juurde so paremat kohta oleks olnud raske soovida-kõik käisid meist mööda nii sisenedes kui väljudes. Tundus, et enamus rahvast oli kohal kuna terve nädal so enne marketi algust toimus rida erinevaid töötube. Kohapeal sai proovida kanga ja lõnga värvimist, ehete valmistamist, vibu ja nooolte tegu, metalli valu, kirstu tegemist, jalatsite tegu. Vahest oli veel midagi. Laagrisse jõudes juhatas Silja meid regajate juurde-kuna osalejaid oli 750 siis nimekirjast leidmine võttis omajagu aega. Laagri koht oli imeline, otse kiriku taga, sadama juures põliste puude varjus. Antud laager toimub kord üle aasta. Ilm on Norrale omaselt heitlik aga terve turu aja oli ilus st 3 päeva. Samas nädala alguses kohe kui telgi olime püsti saanud ja auto minema viinud hakkas sadama so meil vedas, et enne lahtipakitud saime. Müügi poolest oli antud turg eduline. Kogu see koht, inimesed-kõik oli nii nagu peab. Hommikuti sai võikusid ja kohvi ning toimusid koosolekud kus kõneldi koertest, puukidest ja tuleohutusest. Palju oli tuttavaid ja sõpru. Laupäeval toimus ka pidusöök ja hiljem tõrvikutega rongkäik läbi metsa haudade manu-sajad tõrvikud vaikuses sammumas- seda nagu ei annagi kirjeldada- seda tuleb ise teha läbi-liigutavalt ilus oli. Greg pakkus meile rongkäigus head punast veini. Pärast toimus õdus istumine lõkke umber kus Ingrid laulis publiku soovil rope laule ja poolakad tegid magneesiumiga tuleshoud. Klassikaline tõrvikutega võimlemine oli ka aga see on ka alati.

Kuna laagri juures oli ka sadam siis me loomulikult läksime ka kalale ja saime kohe nii, et jagus mitmeks söögikorraks. Kalastamine on siin hirmus popp-isegi väikestel tüdrukutel on roosad õnged ja puha. Esimesel õhtul ei saanud me muffigi kuna valed landed jmt värk oli aga me õppisime. Osad landid meil viisid kalad ära ja osad jäid kinni kas siis vetikatesse või kividesse. Kõige legendaarsem landikaotus oli see kui lant sai hooga visatud elektriliinidesse. Üle aastate puhastasin mina ka kala-vees tulid krabid kohe asja uurima-hirmus suured krabid olid st nu nii kämbla suurused. Tüübid tassisid kalaraiped minema mis ma vette loopisin. Kala praadisime lihtsalt soola ja pipraga ja oli imehea- kohati olid vaid ainumas häda, et kala ei tahtnud Karmo tehtud pannile mahtuda ära st nii suured olid.

Antud laagris olin ma ise tiba sant kuna olin omal kuskil selja keeranud ära- hommikuti veeresin voodist välja-kõik tegi roppu valu. Igasuguse kummardamise ja asjade tõstmise võis ka unustada heaga ära. Päevi oli väga valus aga lõpuks ikka taandus.

Siia laagrisse tulid ka viikinglaevad ja neid oli 4 st 2 paadilaatset ja siis 2 suurt millest üks oli Osebergi laeva uhke koopia.-Greg ütles, et pidavat hea olema. Asi mille üle mul on ka hea meel on see, et ma nägin ära kuidas Gregi õpilased muistsel moel metalli valasid-asjad tulid ilusasti välja. Ühel päeval käisime ka rannas ja võtsime päikest aga peale 5 minutit viskas see pikutamine üle ja me läksime poodi madratseid ostma. Edasi suvitasime madratsitega ujudes-vesi oli külmapoolne. Põhi on kivine ja rannas on krabijäänuseid. Siin eemal metsa all on ka suur lammaste kari- nad on kõik sarvedega ja madalamad kui meil aga hästi karvased ja eri värvi-musta, halli, valget, pruuni. Hommikuvaikuses kuuleb määgimist. Meie telgi ees kus müüakse pileteid on ka jäätisemüük so raske on- jäätis on suhtkoht kallis st üle 3 euro on tavaline pulgakas vai tuutu mis meil alla euro. Norras olla rasva ja magusa peal mingi maks mis tegevat sedalaadi asjad kalliks. Seega kuna karp maasikaid on siin odavam kui jäätis siis me oleme iga päev ostnud maasikaid kiriku juurest-imehead on. Laagri vahetus läheduses on ka sibula ja kartulipõld. Kartul õitseb.

Borresse jäime veidi kauemaks ja lahkusime kolmapäeval-lõpuks olime ainumased kes siin olid-meie ja tühi metsaalune kus alles oli kihanud elu. Antud turul mingil määral on ka siiski oluline see kus su telk paikneb-mõned kurtsid, et müük ei läinud. Ehted aga pakkusid inimestele huvi, kuna oli soe ilm siis villast väga ei ostetud. Küll aga sai palju õpetatud ja seletatud nõeltehnika teemal. Palju küsitakse kõikjal ka seda, et kas oleme Soomest.

Categories: 2014, Skandinaavia | Leave a comment

Throndheim 17-23.06.2014

10468112_813926255286396_2364774996636316451_n16.06 õhtul pakkisime Lundis Rootsis oma asjad kokku ning läksime linna uudistama ja netiseeruma. Laagrikoha juures oli kohe park läbi mille edasi jalutades tuli millalgi pood, mille taga oli vanadekodu ja õues vaba wifi. Minul oli vaja sebida Etsy poe tellimustega- kellele mida ja kuhu saata. Peagi hakkas ka nälg näpistama ja nii sai käidud ka Max-is kus seni veel käimata oli seni. Rämpstoit söödud lonkisime vanalinna. Õhtu oli soe ja linn rahvast suhtkoht tühi. Saabudes tagasi laagriplatsile oli me telk ainumas mis oli veel püsti. Magasime öö ära ja hommikul võtsime suuna Throndheimile. Enne sai käidud veel toidupoes st Norras on kõik kordades kallim kui Rootsis. Eriti hull on asi kütusega mis maksab kohati olenevalt päevast ja ajast kuni 2 eurot liiter. Sõita oli omajagu so esimese päevaga sõitsime ära Oslo külje alla so E6 ja u 60 km pealinnast. Ööbisime Shelli taga E6 hukkunud inimeste mälestusmärgi juures. Selgi korral olid seal poolakad aga need lahkusid millalgi öösel. Jalutades veidi läbi metsa tuli jõgi-üritasime kalastada aga midagi ei hakanud otsa- tüübid vee all nosisid niisama karjala leiba ja olid hirmus õnnelikud. Saime aga oma esimesed metsmaasikad. Olles teel jäi meile ette ka mitmeid teetöid- Norras kohati laiendati teid ja tehti tunnelit. Rootsis oli Göteburis hirmus ummik. Norra pinnal oli sõita veidi üle 600 km aga kuna siin on kitsad teed ja mäed ning suurim kiirus 80 siis võttis kõik ikkagi aega terve päeva-teel tegime vaid 2 lühemat peatust-tankisime autot ja ennast. Throndheimi jõudsime u 19.30. Oli omajagu orjenteerumist kuna kohanimi oli Djupvika aga meite navi seda ei näidanud-õnneks saime teel Statoilis netti 8 (Norras igas Statoilis vaba wifi) ning googli tänavavaate abil uurisime lähedal asuvate tänavate nimesid- kohale sai mööda Harri B tänavat. Teel olid esimesed mäed ja lumi- see on kuidagi alguses alati nii äge ja äravusse ajav- sel korral ma suurest vaatamisest enam õnneks teepiirdesse ei sõitnud nagu möödunud aastal. Eelmisel aastal me oleks peaaegu teinud päris korraliku vabalangemise aga läks õnneks-mis teha mõni nägi juulis lund esimest korda. Peale seda Kersti mulle enam ei öelnud kah kui teel miskit ägedat oli kuna karta oli, et ma siis ei vaata teed. So sel korral nägi Kersti tee ääres põtra tuima näoga nosimas aga ma ei näinud muffigi. Põtra nägime tulles Throndheimist Höllvikenisse- ühel hetkel ees sõitev auto pani pidurit ja lülitas ohutuled sisse- ma esimese matsuga ei taibanud unise peaga midagi siis nägin, et põder jalutab üle tee. Keegi viga ei saanud- siin Norras nad hoiavad sõites pikivahet. Taanis ja Rootsis seda ei tehta teatavasti. Jõudes aga Throndheimi oli ilm sajune- Greg poolakast hõbesepp püstitas oma telki ja meie oma kerkis kohe ta kõrvale. Veidi eemal oli ka Göts ja Mari ning Maggy ja Scott. Korraldajad tegid ka vahva üllatuse- andsid kõigile saabujatele shokolaadi ja tervituskirja ning tummist suppi. Söögiga oli ülepea siin höste kuna igal hommikul oli ülimalt mitmekesine eine kust võis leida : mitut sorti saialisi, putru, mitut juustu ja sinki ja liha,ube, salatit, muna, mitut varjanti kalast sh lõhe ja siis mu eriline lemmik grevetisalat suurte grevettidega, kohvi ja tee ning veel üht ja teist. Teed ja kohvi sai läbi päeva-mine ja võta kui tahad st kuna ilm oli külm siis seda võimalust ka kasutati usinasti. Pidusöök laupäeval oli ka mõnus-vardasse aeti 2 notsut ja siis head paremat sinna juurde. Tõeline üllatus oli see, et viimase päeva õhtul sõitis kohale pisuke kaubik täis pitsat. Kõik söök oli tasuta. Korraldustiim oli väga asjalik- aegajalt käidi ka küsimas, et kas kõik on ok. Osalejatesse suhtuti personaalselt ja tegeldi kõigiga. Sellist isiklikumat lähenemist ja olemist polegi varem näinud. Alati ollakse abivalmid ja viisakad aga mitte nõnda. Lahkudes kinkisin ka kahele peakorraldajale paar väikest sõlge. Ilm oli heitlik ja pigem kehva- tuuline, sajune aga viimasel päeval oli väga ilus ilm. Kuna Norras ollakse sita ilmaga harjunud ja inimesed ei karda seda siis nad tulevad ikka üritusele ja nii ka nüüd. Müügiga võis jääda rahule. Ripatsid ja villased asjad läksid höste- osad inimesed ostsid kindaid ja panid need ka kohe kätte kuna nii kuradi külm oli. Mina müüsin siin laagris maha 3 enda tehtud mütsi-kõik valminud sel reisil so 2 pruuni ja ühe musta. Kersti müüs ka oma tekstiili. Meie telgi taga on laht ja kui ilm on selge siin näeb ka külgedel olevaid kaldaid ja sealseid põllulappe, kohati on aga ilm nii sompus , et kaldad ei paista kohe üldse kätte st nagu neid seal ei olekski. Neljapäeva õhtul esines siin ka mingi bänd aga nad tegid sellist karmimat muusikat (Wardruna) mis mulle väga ei istunud. Igapäevaselt on siin üks Rootsi bänd Kalabalik-nende plaadi ma ostsin ja nemad ostsid ära kaks mu pruuni mütsi. Üritusel on pööratud palju tähelepanu lastele so siin on neile teater ja erinevad tegevused ja töötoad. Täiskasvanud saavad ka õppida ja kuulata põnevaid loenguid. Toimus korvipunumise õpituba. Loenguid oli kohe iga päev osa inglisekeeles ja osa norra. Nt oli loeng leedu ehetest ja siis poola viikingutest ja siis saami ornamentikast ja muud põnevat veel. Antud laager on üks skandinaavia autentsemaid st tänapäevane nodi on keelatud ka siis kui laager on kinni. Suitsetamine ka pole lubatud selleks mitte ettenähtud kohtades aga ikkagi suitsetatakse laagripaltsil kahjuks. Meistreid on siia valitud so poola tüüpilist träna on vähem. Meie vastas on üks saksalanna kes tegeleb puutööga- peamiselt nikerdab siis ornamente- ta on seda õppinud 3 aastat spets koolis saksamaal ja siis aasta norras. Nüüd ta töötab Lofoteni muuseumis so me kohtame teda veel. Siin laagris ta nikerdas ühe kirstu kaant.Rahvast on siin veel Leedust, Rumeeniast, Poolast, Norrast, Rootsist, Eestist. Plats on väike so rohkem kui on ei mahukski. Eraldi mainimist väärib veel ka see, et siin toimus moeetendus-väga vahva oli-seletati mis leiu järgi rõivad kellegil on. Külastajatele on laager tasuline- täiskasvanu oli 100 raha ja ülejäänud siis vähem. Tullakse palju peredega. 17. 06 õhtul ja 18.06 päeval tegime tiiru ka linnas-jalutasime kohe tunde nii, et pärast päkad andsid tunda. Õhtul jalutades oli enamus kohti loomulikult kinni. Päeval käisime ära turismiinfo punktis kus oli hea igast brosüüride valik ja siis vaatasime üle mõned vaatamisväärsused nagu näituseks katedraali. Turiste on linnas palju. Katedraal aga oli nii uhke kui üldse saab olla. Muuseumid jätsime sel korral vahele-niisama oli ka äge jalutada ja linna uudistada. Laagris on ka sooja veega pesemise võimalus ja kempsud st seda pesemise võimalust kõikjal ei ole so see väärib mainimist. Ilm on aga täiega heitlik, hommikuti ja õhtuti enamasti sajab ja siis öösel ka ja natu ka puhanguti päeval. 20.06 hommikul tuli boonusena ka rahet. Õtuti põletame telgis teeküünlaid kuna see võtab niiskuse ära ja teeb olemise hubasemaks. Hommikul kui kempsu minna so ronida veidi kõrgemale siis paistab laagriplats lahe kaldal nii ilus-vesi ja rida valgeid telke ringi asetatuna. Antud linna ja laager on üks neist kus ma varasemalt pole käinud- väga loodan, et kunagi õnnestub ka tulla tagasi. Korraldajad ütlesid, et varasematel aastatel on siin olnud ka ilus ilm. Mina olen juba vaikselt harjunud sellega, et ilm siin on hetlik ja sellega lihtsalt tuleb leppida. Aga vaated on siin alati imelised so muuseume nagu polegi väga vaja kuna niigi on kõik nii kuradima ilus kõikaeg.

10414611_813925491953139_4370293877628147_n 10418155_813925668619788_1012735280135251770_n 10425119_813925895286432_5906509663291795417_n 10429425_813925458619809_3030341143902922212_n 10432960_813925945286427_719087636556316331_n 10448247_813925988619756_214697278683259786_n 10464296_813925511953137_4693042930891254491_n 10468112_813926255286396_2364774996636316451_n 10487297_813925585286463_2917660693848164031_n

Categories: 2014, Skandinaavia | Leave a comment

Create a free website or blog at WordPress.com.