2016

Vetlanda 19-22.05.2016

 

IMG_921219.05

Tulin siia Roskildest, tee polnud pikk u 300 km ja natu peale. Roskildes käisin viikinglaevaga sõitmas. Kohale jõudes on mu telk teine, mis platsil püstitatud saab so olen esimeste saabujate seas. Üks kohalik on oma telgi püstitanud varem ja ta tunneb huvi kasma ka ööbin telgis-ta ei taha platsin üksi olla. Hommikul selgus, et tal hakkas külm ja ta läks ikka majasse ööbima. Siin laagris on kõigil oma kindel koht numbri alusel-nõnda on kõigil kergem: tulija leiab oma koha ja saab telki püstitada kuna iganes ega pea korraldajalt pärima aru, et kuhu võib lükata telgi üles ja kuhu mitte. Nii pole mõtet ka varem tulla kohale parema koha lootuses. Minu koht on sama mis möödunud aastal-kohe info telgi kõrval ja laagri hargnemisteel so kõik käivad mööda nii sisenedes kui väljudes. Olen oma kohaga ülimalt rahul. Saabumise õhtul midagi põrutavat ei toimu, käin poes ja lähen magama. Täna olen kuidagi väsinud- linnas hulkumise Roskildes jätsin ka päeval ära. Sisuliselt käsisingi Roskildes vaid pirjetamas. Sai hää.

20.05

Täna hommikul küsisin Marialt nõu teise ringi poodide kohta. Kuna Kopenhaagenis läks mu laud puru siis nüüd on vaja uut. Liimpuit-mis tast ikka tahta-pidas niigi neli aastat vastu-ju lõpuks niiskus ja pidev väntsutamine tegi oma töö. Vetlandas ongi üks ääretult lahe ja suur teise ringi pood-siin on kõike välja arvatud sobilikku lauda. Ostan muid asju- paar puidust karpi, peegli ja uued ketsid. Skandinaava teise ringi poodides eriti lahedaid riideid pole aga palju on kõike muud st mööblit, nõusid jmt. Eriti tilgub mu süda verd, et ma ei saa kuidagi mööblit transada ära- see on siin nii odav ja just säänse väljanägemisega nagu mulle meele järele-selline tiba vanaaegse stiiliga. Päeva teises pooles lähen kaubanduskeskusesse reisiblogi ja ariklit kirjutama- siin on wifi. Mulle meeldib oma reise jäädvustada kuna muidu ju hiljem ei mäleta. Vahest sedalaadi lood innustavad kedagi testki teekonda võtma ette. Iseenesest oleks ju lahe kui Eestist oleks rohkem viikingeid üritustel. Aegajalt ma tunnen nö oma inimestest kellega õhtul tsillida väga puudust. Istun kaubanduskeskuse avatud kohvikus- ümber ringi on penskarid-heaolu ühiskond- saab ka pensiuneer väljas lõunal käia. Sedalaadi asi on ka mujal jäänud silma- või on nad üksikud ja ei viitsi kokata? Sedalaadi kaubanduskeskuste söögikohtade toiduvalik koosneb peamiselt võikudest, koogist ja joogist so ei midagi asjalikumat.

Õhtul parandasin veidi ka telki-Kõnnus kiiruga tehtud õmblused rebis tuul Taanis lahti-ei imesta. Vetlandas, Rootsis on tuule kohalt tiba rahulikum. Linn on pakusu petsa keskel ja ju see peab tuule kinni. Foteviken , vastupidi on aga lahe sopis ja Rootsi üks hulleima ilmaga koht-tuul ja torm sõidab üle kuna miski ei näi teda takistavat. Viikingite seas on isegi ütlus, et kui telk elab Fotevikeni üle siis ta elab kõik üle.

20.05

Hommikul telefoni ekraanilt pilt näitab, et Vetlandas sajab-tegelikult hakkas aga sadama paar tundi hiljem. Tuli uduvihma, mida jagus vahelduva eduga kogu päevaks. Täna on reede ja laat on avatud koolilastele- enamus kauplejate telke on kinni. Ürituse korraldajad ja kohalik kogukond aga pakub lastele palju käelist tegevust nii, et igav neil küll ei hakka. Siin on ka kaks laeva so sõita saab ka. Lisaks sõdalased, jutuvestjad. Ise aga liikusin hommikul Ica Maxisse postkaarte shoppama ja saatma-naljakas oli, et postkontori poolel kaarte polnud, küll aga oli tpoidupoes kena valik nii, et sain kohe 6 erinevat kaarti. Ühtlasi uurisin ka purjetamisvõimalusi juunis ja saatsin ära ühe artikli. Laagrisse tagasi jõudes teatas Maria, et 14.3o toimub väljasõit ruunikivide juurde ja,et kas ma olen huvitatud. Loomulikult olin käpp. Minek toimus lõpuks pool tundi varem ja läksime kolme autoga sh ka minu omaga. Pidin kõik kola taha lükkama-õige viikingi auto ongi nagu Pipi segasummasuvila. Vetlandas sees ja ümber on ruunikive kohe omajagu nii paarikümne ringis. Kohati on kivid ka kirikus või kiriku müüri laotud. Käsime kahe kivi juures mis olid grüünes- üks neist oli pühendatud poegadelt isale ja teine isalt lahkunud pojale-viimase juures oli ka rist. Arvatakse, et ristiusk oli viikingitele üks nö paljudest kuna vahet ju pole kui on nagunii 100+ jumalat siis üks nüüd ees või teine taga. Kahte vana kirikut 12.saj. algusest käisime ka uudistamas. Sisse ei pääsenud aga väljast oli ka põnev-infostendid andsid veidi aimu ka isesmusest. Siin on kellatornid ehitatud enne kirikut- põhjus oli ka selles, et siis kui mati aitas kella helin hoida surnud hinged maa sees aga eks see kelladega kolistmine oli päevakorral ka siis kui külas oli mingi jama- tulekahju vmt, mis tingis vajaduse anda häiret. Meite grupis oli üks kohalik vanamees ja siis üks nuunikivide uurija-viimane sai mulle kohe isiklikuks tõlgiks kuna kohalik teejuhist vanamees midagi peale kohaliku keele ei rääkinud-oli põnev kuna tal olid tõesti põhjalikud teadmised ja pikkade aastate pikkune uurimistöö seljataga. Ilm olin sitt ja vihma sadas kohati päris kõvasti-teised olid muinasrõivastes ma matkarõivastes ja purjetamisjopes-so jäin kuivaks. Pisuke jopetest andis ka aimu, mille selle eest nii palju raha taheti saada. Naaber telgis keegi norskab öösel aga muidu on ok.

21.05 täna oli ilus ilm ja päeval käis üritusel u 3000 inimeset- seda on väikese linna kohta tegelikult väga palju. Enamus olid kohalikud. Müük oli hea. Haamer ja osad vaiad on kuhugile kadunud- laenasin haamrit naabrilt. Ärasõidu päeval leidsin kadunud varanduse telgi ja kirstu vahelt.Tegin ka hea diili tänu millele oma lõunasöökide pärast ma muretsema enam ei pea-vahetasin mõned ehted söögi vastu. Sama naisega tegin seda ka Ales. Leti tagant kokkama kaduda kesest päeva on suhtkoht võimatu. Õhtul toimus rikkalik pidusöök. Sel korral oli sel ka sümboolne tasu 50kr so u 5 eurot. Kala oli väga maitsev. Varusin omale sööta ka hommikuks pidusöögilt-sedalaadi toimimine on tegelt aksepteeritav kuna enamsti jääb alati sööki palju üle. Õhtusöögi kõrvale sai ka väga head mõdu. Meelelahutus ei puudunud ka: siin on üks bänd kes on käinud ja tuleb ka sel suvel Eestisse-Pärnu Hansapäevadele. Muffigi aru ei saanud aga kõla oli tore. Rootsikeelt ma veel ei oska. Õppimismotivatsiooniga on ka natu sitasti kuna kõik siin räägivad inglise keelt-vähe on neid kes seda ei mõista.

22.05 müük oli täna vaiksem aga siiki hea. Hommikul tabas mind mingi suurem köha ja nohu-loodetavstio päris haigeks ei jää. Laat läks kinni kell 15.00. Päeval juba vaiselt lükkasin manti kokku ja sain autoga ka telgi manu so oli vaid pealetõstmise vaev. Laagrist anti mulle kaasa ka leiba, piima, jogurtit ja mingi habe pakis ka vorsti kaasa so jään Ribes elusse. Etteruttavalt võib öelda, et Ribes ma sain lausa hommikusööki ja kohvi kuna olin ainumas viiking. Sedalaadi pisikesed asjad on nii toredad. Kadunud haamri ja vaiad leidsin ka ülesse- olid kotiga kirstu taga si telgis eina ja kirstu vahel nii, et ei näinud. Päeval tegin veel ühe vahetusdiili bändiga- 2 cd-d ehete vastu. Olen rahul. Ribesse jõudsin õhtul 23.00 paiku. Teel u 2h tuli räiget padukat-muffigi teed ei näinud, ära keerata ka ei saanud-sõitsin 130 alas u 75ga. Vahepeal hakkas kuidagi imelikult raske rinnus ja oli sääne suruv valu-umbele imelik, ei oskagi seda kuidagi kirjeldada. Lootsin, et päris kesest kiirteed maha ei sure-nii tunniga läks mööda. Ribesse jõudes lükkasin plastiktelgi üles ja läksin magama. Olen nüüd 4 päeva Ribes ja siis Norrasse.

Ribes olid päevad rahulikud ja külastajaid vähe. Kruiisirahvast veel ei ole-külm vist.

Advertisements
Categories: 2016, Uncategorized | Tags: , , , , , , | Leave a comment

Kopenhaagen turistina 17.05.2016

 

13221447_1200557596623258_52371600830692539_nKuna ma vaid kolme päeva pärast Ribesse viikingiks mina ei taha siis otsustasin teha paar turistipäeva millest ühe veedan Kopenhaagenit avastades. Bussiliikluse tegid mulle kohalikud selgeks juba paari päeva eest. Siit pargist pean sõitma bussiga 3A kaheksa peatusevahet ja siis tuleb istuda 1A peale (ületades seejuures teed) ja siis minema maha kohe rahvusmuuseumi juures. Bussipileti hinnaks on 24 krooni ja pilet kehtib ühe tunni. Bussid käivad tihedalt so suurt ootamist pole.

Hommik iseenesest algas mul üheksa paiku, staff juba lükkas platsil häälte järgi manti kokku. Mõned osalejad olid ka jäänud veel ööbima aga nüüd sättisid nemadki end minekule. Teel kempsu leidsin ma Iphone juhtme- sõjasaagi riputusin keskaja sildi külge toki otsa vahest leitakse, kuigi suure tõenäolisusega selle omanik on juba sõitnud minema. Öö möödus rahutult, sadas ja oli tugev tuu. Plastikust telk tegi tuules palju lärmi- see oli harjumatu ja segas uinumist- ikkagi esimene öö tänapäevases telgis- uued helid ja olemised millega tuleb harjuda. Mul on tore pisike ilmastikukindel telk- viimase kiituseks peab ütlema, et metallist ugikaared õigustasid end selles tugevas tuules igati. Möödunud aastal uut telki ostes oli mul kohe esimene tingimus, et tugikaared peavad olema metallist arvestades Taani tohutuid tugevaid tuuli. Vana telk andis lihtsalt saba tuulte käes oma fiibrist kaartega-muidugi oli telk ka 10 a vana so oligi tagumine aeg ta välja vahetada.

Täna pakkisin omale kohvi termokruusiga kaasa ja u 9.30 olin juba bussis ja indu täis linna avastama minemas. Minu esinene kord nii omapäi võõras linnas ühistranspordis seigelda-olen seda seni vältinud- kartes eksida vmt. Kõik läks aga sel korral ladusalt. Esimese asjana võtsin päikesepaistelises linnas ette kohe rahvusmuuseumi-seal läks omjagu aega kuna teine on kole suur ja huvitavat nodi täis. Tegin veidi pilti asjadest millest tahaks talvel koopiaid teha. Eksisin seal ka mõned korrad ära. Antud muuseum ja nii mõnigi teine veel Kopenhaagenis on tasuta. Muidu on muuseumide hinnad 10 ja enam eurot keskeltläbi täiskasvanule. Peale seda kui ma aastate Eesti ühel sita ilmaga kruiisitripil Stockholmi võtsin omapäi ette 5 muuseumi ühe päeva jooksul ja sain täeliku info ülekülluse olen hakanud päevas muuseumide külastusi piirama-reeglina 1-2 tk mitte rohkem. Täna siis üks. Ülejäänud päeva lonksin niisama mööda linna uudistades inimesi ja arhidektuuri. Midagi ei shopanud aga silma jäi paar toredat hilbupoodi mida Eestis veel pole. Poodide vaateakendel olid suured allahindluste sildid 50-70%. Meil on enamasti närused 5-20% ja siis tundub ka juba nagu suur asi. Üldiselt on kõigi suurlinnade vanalinna kaubatänavad ühesugused-pole vahet kas Oslo, Kopenhaagen, Stocholm või Budapest või mõni muu-kõikjal ühed poed ja üks süsteem. Siinkandis on vahest lihtsalt rohkem kombeks kaupa asetada ka tänavale välja-seda Eestis eriti ei näe. Lisaks jäid silma ka liikuvad infotahvlid ehk siis söögikohad teevad omale reklaami nii, et inimese küljes ees ja taga on 2 suurt plakatit kutsega tulla just nende söögikohta sööma. Plakatite kandjad on enamasti tülpinud nägudega nutitelefonides surfavad noormehed. Mitte just väga kutsuva olekuga. Tänavatel on ka kõiksugust meelelahutust ja elunähtusi: miimid, kingaviksijad, magavad kerjused, muusikud.

Oma jalutuskäigul jõudsin ka ühte parki lossi juures kus toimus vahtkonnavahetus- noormehed karvamütsides ja mundrites olid ülesrivistet ja tegid midagi arusaamatut püssidega.

Nelja paiku sättisin end tagasi laagripaika ja külastsin seal ka kahte kohalikku seconghand poodi aga vajaminevat lauda ega midagi muud asjalikku silma ei jäänud. Laagris tegin väikese uinaku ja õhtul veel käisin ka jalutamas pargis-see viimane siin on tegelikult väga suur ja asub kohe lahe sopis so on tuuline. Täna oli üks mõnus logelemise päev-aegajalt on tore lihtsalt uidata ilma kindla sihita- võtta aega olemiseks ja mitte tormata. Kuna ma tean, et ma tulen Kopenhaagenisse veel kinlasti korduvalt tagasi siis polnud mõtet teha ka mingit vaatamisväärsuste maratoni nagu mul enamasti kombeks on st võtta kohalt kõik mis tal anda on ja näha maksimaalselt palju. Järgmine kord ma tahaks minna aqvaparki vee elu uudistama ( euroopa suurim) ja rekordite muuseumi. Vahest sel suvel see kõik ka juhtub. Suvel tulen Taani tagasi ja nii mõnigi kord sõidan Kopenhaagenist lähedalt mööda, vahest siis saab ka sisse põigatud. Auto tuleb vaid kuhugile jätta kuna liiklus on siin tihe ja kesklinnas on parkimine kallis ja kohti napib. Aa seda ka, et kõikjal on meeletult jalgrattaid ja rattureid ja liigeldes tuleb nendega arvestada st see on tiba harjumatu eriti autoga sõites. Linnas on väga head rattateed- see viimane teeb kohe kadedaks. Kui meil patseerived inimesed Tartus tuimalt jalgrattateel siis siin seda juba ei tehta kuna on oht lihtsalt alla jääda sest rattaliiklus on ka kiire ja tihe. Palju on ka ratta parandusi, poode ja laenutusi.

Kuhu minna ja mida uudistada: http://www.visitcopenhagen.com/copenhagen/sightseeing/top-30-attractions

Categories: 2016, Skandinaavia, taani, Uncategorized | Leave a comment

Kopenhaagen 12-17.05.2016

IMG_911512.05 Ribes pakib staff end kokku 15.30 ja keskus suletakse kell 16.00-see värk käib neil kellapealt. Jooksvalt olin juba päeva jooksul lükanud manti kokku, so. nüüd oli vaid jäänud ehted laualt kokku korjata ja kogu elamine autosse tassida. Iga laagriga läheb see tegevus aina kiiremini ja süstematiseeritumalt. Inimene on laisk olevus-ülearuseid liigutusi hästi teha ei viitsi. Ribe ja Kpenhaageni vahemaa ( alla 300 km) läks ilma sehkeldusteta. Tiba väikeseid linnu aga enamus kiirteel sõitu. Kopenhaagenis läks ka orjenteerumine eduliselt-ei taha mõeldagi kui üksi roolis olles peaks ka paberkaartidega mässama-juba 4 aastat on Garmin mulle siinkohal suureks abiks. Kohati linnades sõites polegi nagu võimalust, et tahan ja jään siin ja praegu teeservas seisma-pole sellist kohta so tuleb sõita õigesti. Teinekord kui keerangi valesti siis õnneks Garmin arvutab kohe uue marsuudi välja ja viga saab parandatud. Esimestel reisidel aastaid tagasi nii roolis olles ajas see mind alati paanikasse, nüüd on kuidagi savi-on tekkinud suhtumine, et küll kuidagi ikka saab ja alati on saanud ka. Vast on ajaga tekkinud ka mingi vilumus liikluse ja Garmini jälgimisel.

Tundub, et laagris on enamus rahvast juba saabunud. Kohe värava juures kohtan tuttavat keraamikut-viimane meenutab natu pandat kuna oli eelneval päeval saanud mesilaste käest sutsata mõlema silma alla. Ma ei tihanud küsida ka, et, kes talle rahumeelsele taanlasele koslepit andis aga siis rääkis ise, et sai nõelata. Nu igatahes keraamik juhatas mu Keskaja Festivali viikingi laagri pääliku manu kes näitas mulle kätte koha kuhu panna telk-kohe peatänaval sissepässu ja tribüüni vahel so kõik käivad mööda. Autoga sai ka mugavalt ligi-see viimane on tähtis kuna eemalt autot tühjaks tassida on kole tüütu sest asju on siiski omajagu. Telgi sain püsti ise-mul vist hakkab mingi vilumus juba tekkima ja süsteem. Suure muinastelgi püstitamine ei ole sama mis tänapäevase-need kaks pole isegi mitte võrreldavad. Vahe on tegelikult selles, et tänapäevast telki üksi püstitades ma ei vannu-tuulega oma viikingelamist püsti ajades aga urisen küll omajagu ja pean telgiga dialoogi. Üldiselt telk lõpuks annab alla ja võtab soovitud kuju-kus ta ikka pääseb. Telgis on asjadel kujunenud ka välja kindel paigutus. Ütleme siis nii, et köök rokib oma priimuse ja porganditega aga magamistuba on nõrk lüli kuna madratsis on kusagil auk ja igal õhtul saab oma kopsumahtu proovile panna. Hea on, et ma suitsetaja ei ole. Üritan osta kusagilt uue madratsi.

Laagrisse saabumise puhul otsisin üles ka kohaliku burksikoha. 3 aastat on parima burksi tiitlit hoidnud Ribe aga nüüd läks see rändkarikas sel saatuslikul õhtul üle Kopenhaagenisse. Mille kuradi pärast Eestis ei osata burgereid kokku panna nii, et tegu poleks rämpstoiduga? Igapäevaselt ma siin kiirtoitu ei söö kuna see on väga kallis-burger on nii 10 euro kanti. Kord nädalas seda aga juhtub-kas mingi laagri alguse või lõpu puhul, enamasti teel olles. Kiirtoit on siin odavam kui muidu välja sööma minna. Eestis on hinnatase enamvähem sama kui valida tagasihoidlikum söögikoht. Seega pole Eestis väga mõtet burgereid väljas söömas käiaJ. Tegelt ma usun, et meitel on ka mingi hea burksikoht- ma lihtsalt pole seda veel avastanud. Kui söök juba teemaks tuli siis on see siin kallim kui meil-eriti just rohelised asjad-viimaseid kohati müüakse poes ka ühekaupa nt õunu aga saab ka pakituna.

13.05 Rahvas pidutses hommikuni, so. magada eriti ei saanud. Teised siin ka kurdavad sama. Keskaja tüübid teevad joomises ja pidutsemises viikingitele ikka pika puuga ära. Vahest vaid Wolinis poolakad suudaks konkurentsi pakkuda. Tegelikult oli sel aastal memos isegi mainitud, et territooriumil on kindlad pidutsemisalad so tegelt oli ses osas lärmi vähem kui kahe aasta eest.

Rõõmu teeb see, et seoses telgis tekkinud süsteemile on ruumi rohkem ja ka autos on mul jälle funktsioneeriv tahavaaatepeegel. Tekstiil on see, mis enamasti laiutab aga kuna seda on omajagu müüdud siis ongi ruumi rohkem-ehted eriti ruumi ei võta.

Minu telk asetseb laagriplatsil nii, et hommikupäike paistab telgi tagant ja päeva teises pooles jõuab päike oma teekonnaga ka telgi ette so nii 15-16 paiku sirab ta mul telki- nutikamad saavad nüüd ilmakaared paika pannaJ Seega on päeval mul telgis siiski jahe vaatamata sellele, mis väljas toimub. Maapind on külm. Voodi ees õitsevad mul telgis võililled ja meelespead. Telk oleks justkui lillepeendrasse maandunud.

Laager avatakse külastajatele kell 10.00-kohe vuravad sisse koolilapsed- neid on palju- päeva lõpuks on mul tunne, et nad kõik jooksevad ringi minu tehtud ripatsitega. Sedalaadi üritus on õppimiseks parim varjant sest sisuliselt saab kaks kärbest ühe hoobiga-nii keskaja kui viikingiaja kõige täiega: käsitöö, sõdimine, olme-kõike saab näha ja näppida. Ühe päevaga võetakse läbi nii palju sajandeid.

Eduka laadapäeva lõpus premeerin end jäätisega. Teel poodi jääb ette kirbuturg, kus kauplejad juba pakivad manti kokku. Teen käppelt tiiru ja kauplen ühe 40 krooni maksva Everesti seljakoti 20 pääle. Olen ülimalt rahul. Kaupmees on juba parajalt vintis ja inglisekeelt ta muidugi ei oska-mina näitan oma 20 kroonist kuldset münti järjekindlalt ja tema joonistab õhtu numbreid neli ja null. Lõpuks ta vist väsib ära ja annab koti 20 ära. Mainimist väärib, et tol õhtul ostetud jäätis maksis 35 krooni so u 5 eurot. Jäätis on siin üldse ropult kallis-sama jäätise saab meil kätte u 1.50 eest. Päeval käis mu telgis ka mingi tont kes tahtis teada kui vana ma olen-jauras kohe omajagu aega. Lõpuks ütles, et tuleb kolme tüübiga kõdistama ja siis ma ütlen. Ma lubasin talle sakslased kraesse saata-hakkas vist kartma see taanlane ja läks ära. Tegu oli mingi staffi vabatahtlikuga-välimuse järgi pakuks, et minust vanem. Ma pidin tema vanust ka arvama aga ma keeldusin.

Õhtul jätkan “Minjonite” vaatamist, mis möödunud õhtul pooleli oli jäänud. Läbi telgi on kuulda kuidas rahvast veel saabub ja kuidas püstitatakse telke. Täna öösel suurt pidutsemist polnud.

Kolm laagripäeva on veel ees + üks linnaekskursiooni päev. Bussisüsteem tuleb teha omale enne selgeks-kust ja millega.

14.05 Hommikul läks uni poole kuue ajal ära. Kempsust tulles jäi ette pagar, kes juba agaralt kokkas-temalt saingi teada palju kell on. Endal on telefonil aku tühi. Kuna mingit sissemagamise ohtu pole siis pole ajal tegelikult ka tähtsust. Hiiglama tore on tegelikult see, et kohapealt saab osta värsket saia, mis kohe hommikul enne kukke valmis küpsetatud. Õues on aga külm, maapind on jäine ja hall on maas- olen paljajalu-selline tunne oli nagu jääl liiguks-külm torkis nõeltena. Peldiku ja telgi vahemaa on päris pikk kuna territoorium on väga suur. Jalad külmetasin igatahes täiega ära. Telki tagasi jõudes heitsin veel pikali ja uuesti ajasin kargu alla kui õuest oli hääli kosta. Täna on tublisti jahedam, hommseks lubatakse vihma. Külma ilmaga vahest ostetakse rohkem villaseid asju ja sõlgi. Olen usinalt omajagu kudunud. Tekstiili müümine edeneb mul alati visalt aga mulle nii väga meeldib nõeltehnikas asju valmistada-lisaks ega siin leti taga käed rüppes istudes vist jookseks ka kuul kokku. Ikka on midagi näppude vahel.

Naabritest-minust kahel pool on suvitajad, otse ees on tekstiili tädi oma perega ja temast siis omakorda ühel pool on tatoveerija ja teisel pool hipidest sõdalased. Viimaste hulgas on ka üks naisterahvas kes on tittes ja mu suureks üllatuseks ta suitsetab-seal laagriplatsil käib kõikaeg mingi möll.

Täna käis mu leti juures ka üks abielupaar, kes andis juhiseid kuidas linna saab-üks näitas nutitelefonis kaarte ja pilte tänavast ja teine siis otsis infot busside jmt kohta. Ehteid ostsid nad ka ja olid ülepea vaimustuses, et ma Eestist olen. Taanlased teavad Eestit ja paljud siin ka käinud- teate ju küll lipu lugu.

Kohati tundub, et kõigil on siin üks kuni mitu tatoveerigut. Täna käis leti ees üks naine kel oli jalale tatoveeritud sama laev mis mul on müügil prossina st pildike siis pärineb kalju jooniselt. Seda on varemgi juhtunud, et mu ehted on kellegi ihul tatoveeringutena. Ise ma nõelu kardan so mul pole ega tule ühtegi tatoveeringut.

Ilmast-täna on sitt ilm- uduvihma tuli terve päeva koos tuulega. Sain lauaga sisse ja telgist välja joosta kohe omajagu kordi. Üldiselt kui hommikul juba rahvas hakkab telgist mööduma kummikutes ja vihmajopedes siis see on märk, et päeva peale on oodata ilma suunal huvitavaid arenguid. Hommikul jalgadesse tatasatud külma ma ei saanudki päeva jooksul oma ihust välja ka kõikaeg oli jahe. Jõin ära 4 liitrit teed so kõikaeg oli teetass käes. Enamvähem kogu karderoob oli ka seljas. Leti taga ei anna eriti ka võimelda. Kepsu vahet liikusin kiiremini kui tavaliselt- sai sooja- või vähemalt illusiooni soojast. Vetsud muuseas püsivad siin imekombel puhtad terve päeva. Neid kasitakse ka päeva jooksul aga ikkagi-kunagi pole paber otsas ega sitt laiali. Liikudes Eestis kaubanduskeskustes jääb mulle alati müstikaks kuidas naiste vetsudes on prillauad täiskustud-see on ka põhjus mille ma katsun vältida ühispeldikuid.

Täna on rahvas siin peredega sh ka koduloomad on kaasas.

Päeval sõitis telgist mööda ka kiirabi ning samal ajal hakkas ka silmapiiril olev staff jooksma võitlusplatsi poole. Üldiselt siin valitseb arusaam, et kiivrid jmt kaitsevarustus on nõrkadele-pohmas peast ja mõõgast piisab, et lahingusse tormata. Eestis selline asi võimalik poleks.

Täna käis mul leti ääres ka üks keskealine abielupaar, naisel jalas plätud, varbad sinised-panin ta siis nahkadele istuma ja varbad mähkisime sõbasse. Ise olen siin villaste sokkide ja muidu mitme kihi villasega kaetud nagu kubujuss. Ja siis tuleb keegi plätudega….nagu wtf???? Suveni on veel aega eksju onju.

Õhk on jahe-päeval võis ka õhus oma hingeõhku näha. Eelmine nädal oli +20 aga ju siis nüüd pidigi jahedaks minema, et valitseks mingi tasakaal. Homseks lubatakse ka vihma.

Viimati ma olin siis üritusel aastal 2014. Tol korral oli suur möll ja üritus toimus juuni alguses ja ilmad olid suvised-rahvast oli tohutult. Sel korral toimub üritus mõned nädalad varem, ilm jahedam , külastajaid natu vähem. Minu rõõmuks aga on ürituse korralduses muutunud see, et viikingeid on nüüd pea sama palju kui teisi st u 400 hinge. Viikingid lisavad ürtusele tublisti autentsust ja ehedust. Lisaks on platsik ja larbi müüginodi jmt viidud laagri tagumisse otsa. Kahe aasta eest ilutses see kõik pea sissepääsu vahetus läheduses. Läbi päeva siin toimub igast jõukatsumisi ja šõusid: keskaja- ja viikinvõitlus, tuletantsijad ja akrobaadid, šõu hobustega, erinevad muusikud ja palju muud. Seega on üritus tervele perele.

15.05 Täna on terve päeva sadanud väikesete vahedega, kõik on vastikult niiske. Õhtul põletan telgis küünlaid-see võtab niiskust vähemaks ja tõstab ka telgis temperatuuri. Päeval seda teha pole mõtet kuna telk on avatud ja tolku poleks. Telgis sees iseenesest asjad on kuivad-uduvihm on tüütu aga suurt kahju ta ei tee. Kopenhaagenile pidigi sedalaadi ilm omane olema-just uduvihm. Taanis pole korralikku suve ega korralikku talve dso neil on justkui verel sitem kliima kui meil. Nu ja boonusena see meeletu tuul. Ajan selga kõik mis on ja pika villase pesu jätan ka alla. Tunnen natu puudust 2l termosest-huvitv kas Primuse tootevalikus säänest üldse on –mul on hetkel 1l aga sellest on ilmselgelt vähe. Joon teed palju. Tänane kehv suusailm pani inimesed ostma muidugi kindaid ja sokke-müüsin lausa 3 paari käpikuid maha. Turiste on täna vähem, arvatavasti tegi ilm oma töö. Külastajaid tundub ülepea vähem olevat aga müük on vaatamata sellele parem kui kahe aasta eest-olen rahul. Alguses ma väga kõhklesin, et kas siia tulla kuna kahe aasta tagune kogemus oli pettumus aga kõik muutub ja alati tasub uuesti proovida.

Olen nüüdseks vist ka enamus müügil olevast nodist näinud ära- valikus on kõike nii made in Taivan kui autentset ja kõrgekvaliteedilist käsitööd kui larbi penoplastist asju ja plastikut so igale maitsele ja rahakotile midagi.

16.05 Täna oli väga tugev tuul ja telk elas sellega seoses oma elu- vaiad ei tahtnud maa sees püsida ja kinnitusnöörid läksid puru. Enne uut laagrit on nüüd omajagu õmblustööd teha. Rahvast käis aga palju, enamus uudistas niisama.

Hommikul läksin pagarilt saia ostma aga ta andis mulle 2 tükki niisama, raha ei tahtnud. Viisin hiljem talle siis tänutäheks paar ripatsit. Sai oli väga hea, kergelt soolase mekiga ja sees olid ka mingid maltsad vai maitseroheline. Midagi põrutavat täna ei juhtunud. Jälle sõitis platsile kiirabi kuna mingi võitleja sai obaduse. Neil siin on oma meditsiinistaff ja telk ka aga ju siis on ikka tõsisem teema kui kiirabi kutsutakse. Tiba sitt lugu aga on see, et ma lõhkusin asju pakkides oma müügilaua ära-tegu liimpuiduga so läks pikuti pooleks. Täitsa ise läks- ausõna. Müstika. Igatahes nüüd tuleb kusagilt uus laud sebida. Kui viimane ei õnnestu siis vahest saab kasutada mingeid lauajuppe ka nii, et asetan need kirstudele ja siis on mul kaks pikka kitsast lauda-tuleb nuputada. Jäänud on veel 3-4 muinasüritust ja natu alla kuu aja siin seigelda. Aeg lendab ikka käppelt. Kolm laagrit on seljataga: Ale, Ribe ja Kopenhaagen. Ees ootab veel: Vetlanda, Leikvin, Kysif Strand ja Karmoy. Vahepealse aja olen veel omakorda Ribes st tööpäevad.

Täna tegin ka ainumase ostu laagrist-ostsin 300m paela. Kaasa võetud 200m sai otsa ja tuli juurde hankida. 100 sain poolakalt nahast paela ja siis 200 tekstiilist nööri 1mm läbimõõduga-viimase hind oli alguses 600 ja hiljem 300 kohalikku raha. Tegelikult aga saab selle e-bayst 2x odavamalt. Omad vitsad peksavad. Mis mul küll arus oli võttes kaasa vaid 200m paella???? Äge oleks minna Tartus kuukivi helmepoodi ja öelda, et palun 1km paelaJ. Nad seal mõõdavad seda meetri kaupa muuseas…..1km sel moel väljamõõta on tõeline tüütus.

Categories: 2016, Skandinaavia, viking | Leave a comment

Ribe 2-12.05.2016

 

13116399_1194827963862888_538189879988882092_o-22.05 Ales, Rootsis õnnestus mul sõita autoga platsile suhtkoht lähedale oma telgile so asjade tassimine ei võtnud tervet igavikku. Mathias, sakslasest sepp kes oli naabriks aitas veidi ka kaasa asjadega mida üksi oli ülearu raske tassida (näituseks nagu suur köögikirst). Seppadele saab alati kindel olla kui midagi tassida vai liigutada on vaja mida ise ei jaksa. Kokku kulus enda autosse pakkimiseks u 2h ja 18.30 saingi asuda teele. Sõita oli ligemale 600 km sh üks praamiots ja sillaületus. Viimased kaks olid loomulikult tasulised. Praam oli u 45 euri ja sild 30 kanti kui nüüd õigesti mäletan so suhtkoht kallis-tundub nagu hindu oleks ületalve tõstetud. Teel kõik sujus, tegin ka ühe tankimise nii endale kui autole.

Ribesse jõudsin öösel kahe ajal. Võtsin oma kaisulamba ja 2 lambanahka ning magamiskoti ja suundusin laadaplatsi plaani uudistama ning seejärel põrandasoojendusega kööki magama. Liikusin pealambiga kuna kottpime oli. Õuel oli kümmekond telki juba püsti, mõnes põles latern sees, valitses vaikus. Hommikul seitsme ajal ajasin kargu alla ja lükkasin telgi üles, kola sisse ja läksin linna. Esimene päev on ikka siukene aklimatiseerumise päev-patseerid linnas, mis on pärjatud euroopa kauneima väikelinna tiitliga, sööd lemmik kohvikus belgia vahvlilt jäätist ja astud katedraali vastas asuvasse kurikuulsasse burksikohta sisse. Linnast saatsin sõpradele ka postkaarte. Ilm oli kaunis päikeseline so ideaalne linnapäeval patseerimiseks. Nelja paiku tulin linnast tagasi. Siis oli keskus juba külastajatele suletud. Kasisin autot ja seadsin end telgis sisse. Öösel sadas ja oli jahe aga ei midagi hullu.

3.05 Täna öösel sadas ja veel ka hommikul. Õnneks midagi telgist läbi ei tulnud. Lootsin kogu hingest, et kella 10.00ks mil külastajad saabuvad on vihm läinud ja nii ka läks- sai rahus telgi avada. Kauplemispäevak oli edukas ja päeva peale läks ilm ka ilusaks ja olgu etteruttavalt öeldud, et rohkem sel nädalal ei sadanud ja ülepea valitses suvi. Inimesed lasid lühkarites ringi ja käisid sadamas tiigilombis ujumas. Sadam asub mu telgi vahetus läheduses. Mina suplemas ei käinud aga paljastel varvastel tatsumise hooaja avasin küll-alguses oli veidi jahe ja kivid torkisid aga etteruttavalt võib öelda, et nädala II pooleks oli juba mõnus ja tundus kuidagi imelik saapaid jalga ajada. Igal hommikul enne avamist ja õhtul peale sulgemist tuleb viikingeid juurde. Seda ka, et hommikuti äratab mind kikas- hakkab teine jaurama õige vara.

4.04 siin keskuses käib lisaks turistidele ka päris palju koolilapsi. Viimastele meeldivad väga minu draakonitega ripatsid aga kaubaks lähevad ka teised. Kui nii jätkub tuleb varsti paelu juurde sebima hakata. 2 laagriga on 100m paela kadunud nagu mutiauku. Üks vana saksamaalt tegi mulle õhutsöögi välja- õigemini nende kamba naised olid kokates sattunud nii hoogu, et toitu sai rohkem kui ise tarbida jõuti. Supp oli rammus ja maitses hästi. Sama tegelene tuleb juulis perega ka Eestisse nädalaks. Tahab veeta kilulinnas nädala- soovitasin ka muid kohti. Kuna ta aga tallinnast välja väga liikuda ei taha siis soovitasin kopli liine nu, et ikka põnev oleks. Kaua seda vanalinna ikka imetleda võib.

5.05 ilm on suvine ja müük on hea. Kuna täna on püha siis on poed varem kinni pandud ja paljudel on ülepea vaba päev nii, et keskusesse on tuldud terve familiaga ja võetud ka pudulojused kaasa. Koerad tunduvad kõik olevat mingite paperdega-ühel haskil olid elektrisinised silmad. Täna siin toimuvad ka filmivõtted ja mõnel järgneval päeval veel. Tehakse lühifilme ja täna siis on peategelaseks hõbesepp. Võtted on kohe mu telgi kõrval. Täna tegin ka ühe ostu ja soetasin omale pisikese kirstu kuhu saab laual oleva pudipadi peita ära- osaliselt andisn vastu ehteid ja osaliselt raha. Väga shopata ei taha kuna olen kogumisrindel hetkel.

6.05 päike paistab aga tuul on nii tugev, et sain kohe mitmest kohast telki parandada mis kohati meenutas teatud nurga alt purje mis on õhku täis. Midagi hullu õnneks ei juhtunud. Taanile ongi tegelikult ju tuul väga omane-seda siin jagub ja jääb ülegi-kohati käib see tiba ka närvidele kui ma pean oma müügis olevaid villaseid asju mööda platsi taga ajama sest tuul on otsustanud need omale sõjasaagiks kaasa võtta. Olgu öeldud, et asjad on haaknõeltega kinni aga tuul rebib need ikka lahti-annab aimu veidi sellest mis toimub. Villased asjad sel korral väga ei lähe kaubaks kui vööd välja arvata- viimastega läheb hästi. Kuna ma telgiparanduseks ise oma niiti ja nõela ei leidnud siis oli abiks Merle mees kes leidis purjenõela ja tugeva niidi-sel viisil on presenti kohe lust ja lillepidu õmmelda. Tava nõelaga on paras nikerdamine. Küsides ei tulnud mul kuidagi niit meelde-üritasin siis seletada, et I need a needle and the thing what You put into needle, but not yarn. Tüüpiline minu seletamine kui mingi sõna ununeb ära. Hommikul vara käisin ka poeringil sööta varumas. Muud põrutavat sel päeval ei juhtunud. Söök on kallim kui meil so toidukorv mis Eestios maksaks 10 euri kanti on siin u 20 kanti. Midagi põrutavat ma ei ostnud-leiba porgandit, õuna, piima, juustu, vorsti ja mingit määrde asja.

7.05 Laada põhipäev, rahvast on palju ja ilm on ilus. Õhtul toimus rikkalik pidusöök, mida veel järgmisel hommikulgi breefingul kiideti. Pikkamajas toimus õhtul ka pidu aga sinna ma ei jõudnud kuna uni tuli ennem. 24/7 õues olemisega ja elamisega on see, et ärkad suhtkoht vara aga magama lähed ka nagu vara. Ma ärkan 7-8 vahel ja magama lähen 21-22 vahel õhtul. Öösiti magan hästi. Kikas enam üles ei aja-vahest tehti supiks või midagi-pidusöögil oli linnuliha valikus küll. Päris vahva on kui tõmblema ei pea ja eladki mingis rahulikus rütmis- ärkad kuna tahad ja magama lähed siis kui uni tuleb. Laagritesse saabumine ja samas ka lahkumise päevad on pikemad ka pingelienad seda nii telgiga mässamise kui auto pakkimise aga ka pikkade sõitmiste tõttu. Sel korral on enamus otsi mul ikka üle 500 km ja paar pea 1000 km vahemaad. Üldiselt ma sõidan järjest ja teen peatuse siis kui on vaja tankida. Enamus teedest on kiirteed, linnased sõitmist on vähe.

8.05 täna ka suvi rahvast aga tundub vähem-platsil on raske saada tegelikult aru palju külastajaid on kuna territoorium on väga suur ja silm ei haara kõike. Takkajärgi selgus, et sel korral külastas muinsturgu nädala jooksul üle 10000 külastaja- see on uus rekord. Kemmerguid tuleb juurde teha kuna hetkel on neid vaid 10 tk.Tegin täna ka vahetuskaupa ja sebisin omale 12 kõlalauda ühe sõle ja ripatsi vastu ning siis linase niidi ja nõela ka ühe ripatsi vastu. Ehete eest saab kõike. Mitmed viikingid on leti ees juba sel nädalal mitmendat korda-see teeb rõõmu. Täna on laadapäev kuni kella viieni ja peale seda enamus sätib end koduteele. Kel on ees pikem ots läheb homme hommikul sõitu. Mina jään veel siia neljaks päevaks-pole kusagil mujal ka olla. Karta on , et peale keskuse sulgemist olen territooriumil üksipäini. Natu on kurb aga samas positiivse külje pealt-kempsu ja dušši ning veekeedukannu järjekordi enam pole. Rahvast käib laadavälisel ajal vähem ja müük on vaiksem. Teen tekstiilitöid- päeval leti taga nõelun mütse ja õhtuti kõlatan vöösid. Mul on kaasas palju lõnga ja selle müük on olnud tagasihoidlik, lisaks hakkavad mul kõlapaelad otsa saama. Katsun ühendada meeldiva kasulikuga. Täna avastain ka, et linnud on lasknud soru nii autole kui telgile-see vist tähendab, et läheb hästi? Neljapäeval sõidan Kopenhaagenisse ja jään sinna kuni esmaspäeva õhtuni, mil liigun kas tagasi Ribesse või Roskildesse.

 

Categories: 2016, Uncategorized | Tags: , , , , , , | Leave a comment

Ale muinasturg Rootsis 28.04-1.05.2016

13112827_1190423024303382_3075973380531472452_oEestist sain jälle minema nii, et stardi hetkeks olin 24 ja natu enam tundi magamata olnud. Üllatavalt reibas oli olla. Kõik, mis vaja –sai ka tehtud, nii, et asjata ei veetnud ma ööd masinate taga stuudios. Tore on ka see, et enne ärasõitu sai käidud lõunal täditütrega kes mu Tartus rajalt maha võttis ja hiljem enne ärasõitu kilulinnas teise sõbrannaga. Mõnikord on hea istuda maha ja kõnelda ka silmast silma. Ilm oli päikeseline. Sellele vaatamata laevas tekil oli aga kõva tuul, nii, et toolid lendasid ja laudadel olnud klaasid ka. Laevas iseenesest pikka pidu polnud, kuna energiajook oli organismist lahtunud siis käisin pesus ja läksin magama, kella 19 paiku olin juba kois ja horisontaalis lambaid lugemas. Kajutit jagasin mingi naisterahvaga kes ostis laevast kokku meeletu alkovaru-nu nagu kohe mitme aasta jagu pakuks pudelite ja purkide hulka vaadates. Hommikul ta kirus, et hirmus raske on. Kajut oli viiendal tekil. Ma vaikselt unistan sellest, et kunagi avaneb ka mul võimalus ööbida 9. tekil kus on kajutil aken ja rohkem ruumi-seni on see jäänud finantsi puudusel tegemata-piletite hinnavahe on tuntav. Kuna transakulud kokku kogu tripi peale on ligemale 1500+ eurot siis üritab hoida kokku kõikjal kus saab-kütus on skandinaavias kallis ( Norras lausa 2x kallim).Tänapäeval vist kah nagu Titaanikuski, et vaesed ja keskklass all ja rikkamad kõrgemal.

Hommikul võttis Stokholm meid aga vastu keerlevate lumehelvestega. Kohvikus mingi suva habe andis nõu millist kooki osta-möödunud aastal ta olla kõik koogid proovinud ära. Werneri koogiletiga ikka võrrelda ei anna. Mul on oma väike kiiks, et tripi alguses ja lõpus söön ma hommikuti laevas kooki-ilus, magus algus või nii.

Auto sai selgi korral maast laeni asju täis, tahavaatepeegli võis kohe heaga unustada ära. Ikkagi 1,5 kuud telkimist ja harjusklemist ootab ees. Hommikul loopisin asjad autosse, õnneks olin nädala eest enne ärasõitu teinud ka listi. Hiljem muidugi selgus, et ikka on nii, et kaasas on 2 kaamerat ja mitte ühtegi akulaadijat. 8.30 hommikul sain Tartust tulema. Kilulinnas oli asjatoimetamist. Käsin sõbrannaga kohvitamas ja Pirital purjetamisriideid otstmas. Nüüd ma juba ootan õhinaga kuna neid riideid ka laevas kanda saab-naiste värk noh.

Alese jõudsin õhtul 17.00 paiku. Terve u 500 km sadas vihma. Temperatuur kõikus 3-8 vahel aga kohapeal oli u 5. Õnneks telgi püstitamise ajaks oli sadamisel pisikene paus. Kohal oli veel vähe rahvast ( sel aastal oligi vähem nii osalisi kui külastajaid). Paigutasin oma telgi sepp Mathiase telgi kõrvale, viimane aitas seda ka püstitada. Ikka on hea kui naabriks on inimene keda tunned. Mathias varustas mind vahelduva eduga õlle ja kohviga. Õhtul istusime kõik pikkmajas ja jutatasime, degustisime mõdu ja õlut ning mina õmblesin telgile esikatet. Pikkamajas on põrandas lõkkekoht keset ruumi so oli soojem kui väljas aga õmblustööks ikka pime-kohati oli raskusi nõelale niidi taha ajamisega. Esimene öö oli tiba jahe magada aga küll harjub. Ühtlasi tehti mulle ka selgeks, et austerlased on umbele pika mõtlemisega, nu nagu juhtmed või nii. Sel korral oli mul kaasa pakitud ka soe pesu, mis möödunud aastal maha ununes. Kütsin telki ka teeküünaldega- tõstis temperatuuri ja ajas rõskust telgist välja-kuna ruum on pisike siis on seda vahet suhtkoht kohe tunda kui küünlad on u 30 mintat või nii põlenud. Järgmine kord võiks võtta kaasa ka kalmuküünlaid-oleks hea ja ohutu põletada ka siis kui ise telgis pole. Teeküünlaid ma omapäi põlema ei jäta. Sel kevadel ma õmblesin telgile ka lisaseinad tänu millele oli jällegi telgis rohkem varju tuule ja vihma eest. Telk tundub kohe kuidagi suurem olevat. Esimene laadapäev sadas terve päeva aga mul läks ikkagi kauplemine hästi kuna inimesed said tulla teki sisse ega pidanud vihma käes oma otsusesid ehete osas langetama. Hommikul käis mul külas ka Thorbörn kellele sai kohvi pakutud ja muidu jutatatatud. Thorbörn on juurtelt soomlane aga elab Rootsis, kunagine ajakirjanik, kes nüüd tegeleb puutööga. Laupäeva õhtul oli ka pidusöök-maitsev ühepajatoit. Endal mul lõkkevarustust kaasas pole on vaid priimus. Suurt kokkamist ei toimu-teen hommikuti enamasti kohvivett ja putru, muul ajal joon palju teed ja söön puuvilju ja muidu rohelist ning ka võikusid. Kuna terve päev ma kauplen siis keset päeva kokkamiseks aega polegi. Päevad laagris on tegusad ja õhtuks on suurest suhtlemisest inglisekeeles suhtkoht väsinud olla. Selgi korral tegin vahetuskaupa ja sebisin omale uue pearätiku-peenvillane ristkülikukujuline kangatükk, mis värvitud kohapeal madaraga-andsin vastu ehteid. Õhe lõunasöögis ebisin ka ehete vastu-kala salatiga. Ehted on hea kraam-selle eest vsaab kõike. Ühe ostu mõdupudeli näol sooritasin ka sellelt laadalt. Üldiselt ma shoppan vähe kuna kõik on olemas ja kuna ma siin vaikselt ka kogun ühe suurema asja tarbeks siis ei taha tühja- tähja peale kulutada. Laagris tegin ka pilti 2 päeva nii, et kaameras polnud mälukaarti aga kolmandal meenus see sisse ka lükata-palju häid hetki läks kaotsi. Kuidagi õnnestus mul telgis tekitada ka tulekahju kui põlev teeküünal vedela küünlarasvaga põlevasse priimusesse kukkus-korraks oli telgis tulelont aga see sai käppelt summutatud. Olgem ausad, hetkeks võttis ikka vedelaks küll. Telgis on ruumi suhtkoht vähe ja kõik ju põleb-tekstiil ja puit. Teades tundes ennast on üllatav, et ma paanikasse ei läinud vaid kohe kindlalt tegutsesin-äsja oli olnud mul ka esmaabi ja päästekoolitus vb jäi sealt midagi külge-põlevat vaha ma igatahes sel korral veega kustutama ei tormanud. Üks tore tegu oli muidugi ka telgitalade lauajalgadeks saagimine-tõin võsast ka kaikad aga olid kõik ühes hunnikus ja nii ta läks. Õnneks oli Torbörnil kaasas paar varukaigast ja olukord sai lahendatud. Minu kaikad aga olid vanad ja pärit Rootsist Birka saarelt ning juba aastaid minuga kaasas käinud. Kauplemine oli laadal edukas, sain lahti ka asjadest mis kodus seisnud olid –nahad ja tekstiil. Mingil hetkel tundus, et terve laager lase ringi minu sõlgedesJ. Siblimist ja sättimist ja asjade otsimist oli omajagu so eriti nõelkududa ma sel korral laagris ei jõudnudki. Esimene laager on alati asjade otsimine ja paikaloksumine. Tulekuga läheb ju akati kiireks ning ka see neetud ÜKS päev jääb alati puudu. Alati. Ribesse sõites on arvatavasti lootust näha ka välja tahavaatepeeglist. Ehted suurt ruumi ei võtagi aga just tekstiil on see, mis laiutab. Kokku on plaanitud mul sel korral 7 laagrit- eks näis kuidas läheb. Tahaks muidugi varem saada ühelepoole ja juba juuni alguses keskpaiga asemel koju pääseda. Koju jõudes on kohe tulemas 2 purjetamiskoolitust merel 4x4h+üks kolme päevane ja lisaks on mul veel 7 h Saadjärve jahtklubi krediiti-maksin arve ära (omal initsatiivil terve summa mitte pool nagu soovitati juhendaja poolt) aga ilm mängis mäkra ja nii lükkuski edasi suvesse pool koolitusest. Kuna vesi oli külm ja tuul kõva siis mind kui algajat ei tohtinud veele lasta. Juuni lõpus tulen ma skandinaaviasse tagasi ja alustan siis oma trippi Norrast Borrest-kuhu edasi ja kui kaua on veel ebaselge. Sel suvel soovin ma jagada oma skandinaaviatrippi purjetamisega ( pigem õppimisega) so ajaga on kitsam kui tavaliselt. Usun, et tuleb põnev suvi ja palju uute kohtade avastamist.

Categories: 2016, Uncategorized, viking | Leave a comment

Create a free website or blog at WordPress.com.