viking

Kopenhaagen 12-17.05.2016

IMG_911512.05 Ribes pakib staff end kokku 15.30 ja keskus suletakse kell 16.00-see värk käib neil kellapealt. Jooksvalt olin juba päeva jooksul lükanud manti kokku, so. nüüd oli vaid jäänud ehted laualt kokku korjata ja kogu elamine autosse tassida. Iga laagriga läheb see tegevus aina kiiremini ja süstematiseeritumalt. Inimene on laisk olevus-ülearuseid liigutusi hästi teha ei viitsi. Ribe ja Kpenhaageni vahemaa ( alla 300 km) läks ilma sehkeldusteta. Tiba väikeseid linnu aga enamus kiirteel sõitu. Kopenhaagenis läks ka orjenteerumine eduliselt-ei taha mõeldagi kui üksi roolis olles peaks ka paberkaartidega mässama-juba 4 aastat on Garmin mulle siinkohal suureks abiks. Kohati linnades sõites polegi nagu võimalust, et tahan ja jään siin ja praegu teeservas seisma-pole sellist kohta so tuleb sõita õigesti. Teinekord kui keerangi valesti siis õnneks Garmin arvutab kohe uue marsuudi välja ja viga saab parandatud. Esimestel reisidel aastaid tagasi nii roolis olles ajas see mind alati paanikasse, nüüd on kuidagi savi-on tekkinud suhtumine, et küll kuidagi ikka saab ja alati on saanud ka. Vast on ajaga tekkinud ka mingi vilumus liikluse ja Garmini jälgimisel.

Tundub, et laagris on enamus rahvast juba saabunud. Kohe värava juures kohtan tuttavat keraamikut-viimane meenutab natu pandat kuna oli eelneval päeval saanud mesilaste käest sutsata mõlema silma alla. Ma ei tihanud küsida ka, et, kes talle rahumeelsele taanlasele koslepit andis aga siis rääkis ise, et sai nõelata. Nu igatahes keraamik juhatas mu Keskaja Festivali viikingi laagri pääliku manu kes näitas mulle kätte koha kuhu panna telk-kohe peatänaval sissepässu ja tribüüni vahel so kõik käivad mööda. Autoga sai ka mugavalt ligi-see viimane on tähtis kuna eemalt autot tühjaks tassida on kole tüütu sest asju on siiski omajagu. Telgi sain püsti ise-mul vist hakkab mingi vilumus juba tekkima ja süsteem. Suure muinastelgi püstitamine ei ole sama mis tänapäevase-need kaks pole isegi mitte võrreldavad. Vahe on tegelikult selles, et tänapäevast telki üksi püstitades ma ei vannu-tuulega oma viikingelamist püsti ajades aga urisen küll omajagu ja pean telgiga dialoogi. Üldiselt telk lõpuks annab alla ja võtab soovitud kuju-kus ta ikka pääseb. Telgis on asjadel kujunenud ka välja kindel paigutus. Ütleme siis nii, et köök rokib oma priimuse ja porganditega aga magamistuba on nõrk lüli kuna madratsis on kusagil auk ja igal õhtul saab oma kopsumahtu proovile panna. Hea on, et ma suitsetaja ei ole. Üritan osta kusagilt uue madratsi.

Laagrisse saabumise puhul otsisin üles ka kohaliku burksikoha. 3 aastat on parima burksi tiitlit hoidnud Ribe aga nüüd läks see rändkarikas sel saatuslikul õhtul üle Kopenhaagenisse. Mille kuradi pärast Eestis ei osata burgereid kokku panna nii, et tegu poleks rämpstoiduga? Igapäevaselt ma siin kiirtoitu ei söö kuna see on väga kallis-burger on nii 10 euro kanti. Kord nädalas seda aga juhtub-kas mingi laagri alguse või lõpu puhul, enamasti teel olles. Kiirtoit on siin odavam kui muidu välja sööma minna. Eestis on hinnatase enamvähem sama kui valida tagasihoidlikum söögikoht. Seega pole Eestis väga mõtet burgereid väljas söömas käiaJ. Tegelt ma usun, et meitel on ka mingi hea burksikoht- ma lihtsalt pole seda veel avastanud. Kui söök juba teemaks tuli siis on see siin kallim kui meil-eriti just rohelised asjad-viimaseid kohati müüakse poes ka ühekaupa nt õunu aga saab ka pakituna.

13.05 Rahvas pidutses hommikuni, so. magada eriti ei saanud. Teised siin ka kurdavad sama. Keskaja tüübid teevad joomises ja pidutsemises viikingitele ikka pika puuga ära. Vahest vaid Wolinis poolakad suudaks konkurentsi pakkuda. Tegelikult oli sel aastal memos isegi mainitud, et territooriumil on kindlad pidutsemisalad so tegelt oli ses osas lärmi vähem kui kahe aasta eest.

Rõõmu teeb see, et seoses telgis tekkinud süsteemile on ruumi rohkem ja ka autos on mul jälle funktsioneeriv tahavaaatepeegel. Tekstiil on see, mis enamasti laiutab aga kuna seda on omajagu müüdud siis ongi ruumi rohkem-ehted eriti ruumi ei võta.

Minu telk asetseb laagriplatsil nii, et hommikupäike paistab telgi tagant ja päeva teises pooles jõuab päike oma teekonnaga ka telgi ette so nii 15-16 paiku sirab ta mul telki- nutikamad saavad nüüd ilmakaared paika pannaJ Seega on päeval mul telgis siiski jahe vaatamata sellele, mis väljas toimub. Maapind on külm. Voodi ees õitsevad mul telgis võililled ja meelespead. Telk oleks justkui lillepeendrasse maandunud.

Laager avatakse külastajatele kell 10.00-kohe vuravad sisse koolilapsed- neid on palju- päeva lõpuks on mul tunne, et nad kõik jooksevad ringi minu tehtud ripatsitega. Sedalaadi üritus on õppimiseks parim varjant sest sisuliselt saab kaks kärbest ühe hoobiga-nii keskaja kui viikingiaja kõige täiega: käsitöö, sõdimine, olme-kõike saab näha ja näppida. Ühe päevaga võetakse läbi nii palju sajandeid.

Eduka laadapäeva lõpus premeerin end jäätisega. Teel poodi jääb ette kirbuturg, kus kauplejad juba pakivad manti kokku. Teen käppelt tiiru ja kauplen ühe 40 krooni maksva Everesti seljakoti 20 pääle. Olen ülimalt rahul. Kaupmees on juba parajalt vintis ja inglisekeelt ta muidugi ei oska-mina näitan oma 20 kroonist kuldset münti järjekindlalt ja tema joonistab õhtu numbreid neli ja null. Lõpuks ta vist väsib ära ja annab koti 20 ära. Mainimist väärib, et tol õhtul ostetud jäätis maksis 35 krooni so u 5 eurot. Jäätis on siin üldse ropult kallis-sama jäätise saab meil kätte u 1.50 eest. Päeval käis mu telgis ka mingi tont kes tahtis teada kui vana ma olen-jauras kohe omajagu aega. Lõpuks ütles, et tuleb kolme tüübiga kõdistama ja siis ma ütlen. Ma lubasin talle sakslased kraesse saata-hakkas vist kartma see taanlane ja läks ära. Tegu oli mingi staffi vabatahtlikuga-välimuse järgi pakuks, et minust vanem. Ma pidin tema vanust ka arvama aga ma keeldusin.

Õhtul jätkan “Minjonite” vaatamist, mis möödunud õhtul pooleli oli jäänud. Läbi telgi on kuulda kuidas rahvast veel saabub ja kuidas püstitatakse telke. Täna öösel suurt pidutsemist polnud.

Kolm laagripäeva on veel ees + üks linnaekskursiooni päev. Bussisüsteem tuleb teha omale enne selgeks-kust ja millega.

14.05 Hommikul läks uni poole kuue ajal ära. Kempsust tulles jäi ette pagar, kes juba agaralt kokkas-temalt saingi teada palju kell on. Endal on telefonil aku tühi. Kuna mingit sissemagamise ohtu pole siis pole ajal tegelikult ka tähtsust. Hiiglama tore on tegelikult see, et kohapealt saab osta värsket saia, mis kohe hommikul enne kukke valmis küpsetatud. Õues on aga külm, maapind on jäine ja hall on maas- olen paljajalu-selline tunne oli nagu jääl liiguks-külm torkis nõeltena. Peldiku ja telgi vahemaa on päris pikk kuna territoorium on väga suur. Jalad külmetasin igatahes täiega ära. Telki tagasi jõudes heitsin veel pikali ja uuesti ajasin kargu alla kui õuest oli hääli kosta. Täna on tublisti jahedam, hommseks lubatakse vihma. Külma ilmaga vahest ostetakse rohkem villaseid asju ja sõlgi. Olen usinalt omajagu kudunud. Tekstiili müümine edeneb mul alati visalt aga mulle nii väga meeldib nõeltehnikas asju valmistada-lisaks ega siin leti taga käed rüppes istudes vist jookseks ka kuul kokku. Ikka on midagi näppude vahel.

Naabritest-minust kahel pool on suvitajad, otse ees on tekstiili tädi oma perega ja temast siis omakorda ühel pool on tatoveerija ja teisel pool hipidest sõdalased. Viimaste hulgas on ka üks naisterahvas kes on tittes ja mu suureks üllatuseks ta suitsetab-seal laagriplatsil käib kõikaeg mingi möll.

Täna käis mu leti juures ka üks abielupaar, kes andis juhiseid kuidas linna saab-üks näitas nutitelefonis kaarte ja pilte tänavast ja teine siis otsis infot busside jmt kohta. Ehteid ostsid nad ka ja olid ülepea vaimustuses, et ma Eestist olen. Taanlased teavad Eestit ja paljud siin ka käinud- teate ju küll lipu lugu.

Kohati tundub, et kõigil on siin üks kuni mitu tatoveerigut. Täna käis leti ees üks naine kel oli jalale tatoveeritud sama laev mis mul on müügil prossina st pildike siis pärineb kalju jooniselt. Seda on varemgi juhtunud, et mu ehted on kellegi ihul tatoveeringutena. Ise ma nõelu kardan so mul pole ega tule ühtegi tatoveeringut.

Ilmast-täna on sitt ilm- uduvihma tuli terve päeva koos tuulega. Sain lauaga sisse ja telgist välja joosta kohe omajagu kordi. Üldiselt kui hommikul juba rahvas hakkab telgist mööduma kummikutes ja vihmajopedes siis see on märk, et päeva peale on oodata ilma suunal huvitavaid arenguid. Hommikul jalgadesse tatasatud külma ma ei saanudki päeva jooksul oma ihust välja ka kõikaeg oli jahe. Jõin ära 4 liitrit teed so kõikaeg oli teetass käes. Enamvähem kogu karderoob oli ka seljas. Leti taga ei anna eriti ka võimelda. Kepsu vahet liikusin kiiremini kui tavaliselt- sai sooja- või vähemalt illusiooni soojast. Vetsud muuseas püsivad siin imekombel puhtad terve päeva. Neid kasitakse ka päeva jooksul aga ikkagi-kunagi pole paber otsas ega sitt laiali. Liikudes Eestis kaubanduskeskustes jääb mulle alati müstikaks kuidas naiste vetsudes on prillauad täiskustud-see on ka põhjus mille ma katsun vältida ühispeldikuid.

Täna on rahvas siin peredega sh ka koduloomad on kaasas.

Päeval sõitis telgist mööda ka kiirabi ning samal ajal hakkas ka silmapiiril olev staff jooksma võitlusplatsi poole. Üldiselt siin valitseb arusaam, et kiivrid jmt kaitsevarustus on nõrkadele-pohmas peast ja mõõgast piisab, et lahingusse tormata. Eestis selline asi võimalik poleks.

Täna käis mul leti ääres ka üks keskealine abielupaar, naisel jalas plätud, varbad sinised-panin ta siis nahkadele istuma ja varbad mähkisime sõbasse. Ise olen siin villaste sokkide ja muidu mitme kihi villasega kaetud nagu kubujuss. Ja siis tuleb keegi plätudega….nagu wtf???? Suveni on veel aega eksju onju.

Õhk on jahe-päeval võis ka õhus oma hingeõhku näha. Eelmine nädal oli +20 aga ju siis nüüd pidigi jahedaks minema, et valitseks mingi tasakaal. Homseks lubatakse ka vihma.

Viimati ma olin siis üritusel aastal 2014. Tol korral oli suur möll ja üritus toimus juuni alguses ja ilmad olid suvised-rahvast oli tohutult. Sel korral toimub üritus mõned nädalad varem, ilm jahedam , külastajaid natu vähem. Minu rõõmuks aga on ürituse korralduses muutunud see, et viikingeid on nüüd pea sama palju kui teisi st u 400 hinge. Viikingid lisavad ürtusele tublisti autentsust ja ehedust. Lisaks on platsik ja larbi müüginodi jmt viidud laagri tagumisse otsa. Kahe aasta eest ilutses see kõik pea sissepääsu vahetus läheduses. Läbi päeva siin toimub igast jõukatsumisi ja šõusid: keskaja- ja viikinvõitlus, tuletantsijad ja akrobaadid, šõu hobustega, erinevad muusikud ja palju muud. Seega on üritus tervele perele.

15.05 Täna on terve päeva sadanud väikesete vahedega, kõik on vastikult niiske. Õhtul põletan telgis küünlaid-see võtab niiskust vähemaks ja tõstab ka telgis temperatuuri. Päeval seda teha pole mõtet kuna telk on avatud ja tolku poleks. Telgis sees iseenesest asjad on kuivad-uduvihm on tüütu aga suurt kahju ta ei tee. Kopenhaagenile pidigi sedalaadi ilm omane olema-just uduvihm. Taanis pole korralikku suve ega korralikku talve dso neil on justkui verel sitem kliima kui meil. Nu ja boonusena see meeletu tuul. Ajan selga kõik mis on ja pika villase pesu jätan ka alla. Tunnen natu puudust 2l termosest-huvitv kas Primuse tootevalikus säänest üldse on –mul on hetkel 1l aga sellest on ilmselgelt vähe. Joon teed palju. Tänane kehv suusailm pani inimesed ostma muidugi kindaid ja sokke-müüsin lausa 3 paari käpikuid maha. Turiste on täna vähem, arvatavasti tegi ilm oma töö. Külastajaid tundub ülepea vähem olevat aga müük on vaatamata sellele parem kui kahe aasta eest-olen rahul. Alguses ma väga kõhklesin, et kas siia tulla kuna kahe aasta tagune kogemus oli pettumus aga kõik muutub ja alati tasub uuesti proovida.

Olen nüüdseks vist ka enamus müügil olevast nodist näinud ära- valikus on kõike nii made in Taivan kui autentset ja kõrgekvaliteedilist käsitööd kui larbi penoplastist asju ja plastikut so igale maitsele ja rahakotile midagi.

16.05 Täna oli väga tugev tuul ja telk elas sellega seoses oma elu- vaiad ei tahtnud maa sees püsida ja kinnitusnöörid läksid puru. Enne uut laagrit on nüüd omajagu õmblustööd teha. Rahvast käis aga palju, enamus uudistas niisama.

Hommikul läksin pagarilt saia ostma aga ta andis mulle 2 tükki niisama, raha ei tahtnud. Viisin hiljem talle siis tänutäheks paar ripatsit. Sai oli väga hea, kergelt soolase mekiga ja sees olid ka mingid maltsad vai maitseroheline. Midagi põrutavat täna ei juhtunud. Jälle sõitis platsile kiirabi kuna mingi võitleja sai obaduse. Neil siin on oma meditsiinistaff ja telk ka aga ju siis on ikka tõsisem teema kui kiirabi kutsutakse. Tiba sitt lugu aga on see, et ma lõhkusin asju pakkides oma müügilaua ära-tegu liimpuiduga so läks pikuti pooleks. Täitsa ise läks- ausõna. Müstika. Igatahes nüüd tuleb kusagilt uus laud sebida. Kui viimane ei õnnestu siis vahest saab kasutada mingeid lauajuppe ka nii, et asetan need kirstudele ja siis on mul kaks pikka kitsast lauda-tuleb nuputada. Jäänud on veel 3-4 muinasüritust ja natu alla kuu aja siin seigelda. Aeg lendab ikka käppelt. Kolm laagrit on seljataga: Ale, Ribe ja Kopenhaagen. Ees ootab veel: Vetlanda, Leikvin, Kysif Strand ja Karmoy. Vahepealse aja olen veel omakorda Ribes st tööpäevad.

Täna tegin ka ainumase ostu laagrist-ostsin 300m paela. Kaasa võetud 200m sai otsa ja tuli juurde hankida. 100 sain poolakalt nahast paela ja siis 200 tekstiilist nööri 1mm läbimõõduga-viimase hind oli alguses 600 ja hiljem 300 kohalikku raha. Tegelikult aga saab selle e-bayst 2x odavamalt. Omad vitsad peksavad. Mis mul küll arus oli võttes kaasa vaid 200m paella???? Äge oleks minna Tartus kuukivi helmepoodi ja öelda, et palun 1km paelaJ. Nad seal mõõdavad seda meetri kaupa muuseas…..1km sel moel väljamõõta on tõeline tüütus.

Categories: 2016, Skandinaavia, viking | Leave a comment

Ale muinasturg Rootsis 28.04-1.05.2016

13112827_1190423024303382_3075973380531472452_oEestist sain jälle minema nii, et stardi hetkeks olin 24 ja natu enam tundi magamata olnud. Üllatavalt reibas oli olla. Kõik, mis vaja –sai ka tehtud, nii, et asjata ei veetnud ma ööd masinate taga stuudios. Tore on ka see, et enne ärasõitu sai käidud lõunal täditütrega kes mu Tartus rajalt maha võttis ja hiljem enne ärasõitu kilulinnas teise sõbrannaga. Mõnikord on hea istuda maha ja kõnelda ka silmast silma. Ilm oli päikeseline. Sellele vaatamata laevas tekil oli aga kõva tuul, nii, et toolid lendasid ja laudadel olnud klaasid ka. Laevas iseenesest pikka pidu polnud, kuna energiajook oli organismist lahtunud siis käisin pesus ja läksin magama, kella 19 paiku olin juba kois ja horisontaalis lambaid lugemas. Kajutit jagasin mingi naisterahvaga kes ostis laevast kokku meeletu alkovaru-nu nagu kohe mitme aasta jagu pakuks pudelite ja purkide hulka vaadates. Hommikul ta kirus, et hirmus raske on. Kajut oli viiendal tekil. Ma vaikselt unistan sellest, et kunagi avaneb ka mul võimalus ööbida 9. tekil kus on kajutil aken ja rohkem ruumi-seni on see jäänud finantsi puudusel tegemata-piletite hinnavahe on tuntav. Kuna transakulud kokku kogu tripi peale on ligemale 1500+ eurot siis üritab hoida kokku kõikjal kus saab-kütus on skandinaavias kallis ( Norras lausa 2x kallim).Tänapäeval vist kah nagu Titaanikuski, et vaesed ja keskklass all ja rikkamad kõrgemal.

Hommikul võttis Stokholm meid aga vastu keerlevate lumehelvestega. Kohvikus mingi suva habe andis nõu millist kooki osta-möödunud aastal ta olla kõik koogid proovinud ära. Werneri koogiletiga ikka võrrelda ei anna. Mul on oma väike kiiks, et tripi alguses ja lõpus söön ma hommikuti laevas kooki-ilus, magus algus või nii.

Auto sai selgi korral maast laeni asju täis, tahavaatepeegli võis kohe heaga unustada ära. Ikkagi 1,5 kuud telkimist ja harjusklemist ootab ees. Hommikul loopisin asjad autosse, õnneks olin nädala eest enne ärasõitu teinud ka listi. Hiljem muidugi selgus, et ikka on nii, et kaasas on 2 kaamerat ja mitte ühtegi akulaadijat. 8.30 hommikul sain Tartust tulema. Kilulinnas oli asjatoimetamist. Käsin sõbrannaga kohvitamas ja Pirital purjetamisriideid otstmas. Nüüd ma juba ootan õhinaga kuna neid riideid ka laevas kanda saab-naiste värk noh.

Alese jõudsin õhtul 17.00 paiku. Terve u 500 km sadas vihma. Temperatuur kõikus 3-8 vahel aga kohapeal oli u 5. Õnneks telgi püstitamise ajaks oli sadamisel pisikene paus. Kohal oli veel vähe rahvast ( sel aastal oligi vähem nii osalisi kui külastajaid). Paigutasin oma telgi sepp Mathiase telgi kõrvale, viimane aitas seda ka püstitada. Ikka on hea kui naabriks on inimene keda tunned. Mathias varustas mind vahelduva eduga õlle ja kohviga. Õhtul istusime kõik pikkmajas ja jutatasime, degustisime mõdu ja õlut ning mina õmblesin telgile esikatet. Pikkamajas on põrandas lõkkekoht keset ruumi so oli soojem kui väljas aga õmblustööks ikka pime-kohati oli raskusi nõelale niidi taha ajamisega. Esimene öö oli tiba jahe magada aga küll harjub. Ühtlasi tehti mulle ka selgeks, et austerlased on umbele pika mõtlemisega, nu nagu juhtmed või nii. Sel korral oli mul kaasa pakitud ka soe pesu, mis möödunud aastal maha ununes. Kütsin telki ka teeküünaldega- tõstis temperatuuri ja ajas rõskust telgist välja-kuna ruum on pisike siis on seda vahet suhtkoht kohe tunda kui küünlad on u 30 mintat või nii põlenud. Järgmine kord võiks võtta kaasa ka kalmuküünlaid-oleks hea ja ohutu põletada ka siis kui ise telgis pole. Teeküünlaid ma omapäi põlema ei jäta. Sel kevadel ma õmblesin telgile ka lisaseinad tänu millele oli jällegi telgis rohkem varju tuule ja vihma eest. Telk tundub kohe kuidagi suurem olevat. Esimene laadapäev sadas terve päeva aga mul läks ikkagi kauplemine hästi kuna inimesed said tulla teki sisse ega pidanud vihma käes oma otsusesid ehete osas langetama. Hommikul käis mul külas ka Thorbörn kellele sai kohvi pakutud ja muidu jutatatatud. Thorbörn on juurtelt soomlane aga elab Rootsis, kunagine ajakirjanik, kes nüüd tegeleb puutööga. Laupäeva õhtul oli ka pidusöök-maitsev ühepajatoit. Endal mul lõkkevarustust kaasas pole on vaid priimus. Suurt kokkamist ei toimu-teen hommikuti enamasti kohvivett ja putru, muul ajal joon palju teed ja söön puuvilju ja muidu rohelist ning ka võikusid. Kuna terve päev ma kauplen siis keset päeva kokkamiseks aega polegi. Päevad laagris on tegusad ja õhtuks on suurest suhtlemisest inglisekeeles suhtkoht väsinud olla. Selgi korral tegin vahetuskaupa ja sebisin omale uue pearätiku-peenvillane ristkülikukujuline kangatükk, mis värvitud kohapeal madaraga-andsin vastu ehteid. Õhe lõunasöögis ebisin ka ehete vastu-kala salatiga. Ehted on hea kraam-selle eest vsaab kõike. Ühe ostu mõdupudeli näol sooritasin ka sellelt laadalt. Üldiselt ma shoppan vähe kuna kõik on olemas ja kuna ma siin vaikselt ka kogun ühe suurema asja tarbeks siis ei taha tühja- tähja peale kulutada. Laagris tegin ka pilti 2 päeva nii, et kaameras polnud mälukaarti aga kolmandal meenus see sisse ka lükata-palju häid hetki läks kaotsi. Kuidagi õnnestus mul telgis tekitada ka tulekahju kui põlev teeküünal vedela küünlarasvaga põlevasse priimusesse kukkus-korraks oli telgis tulelont aga see sai käppelt summutatud. Olgem ausad, hetkeks võttis ikka vedelaks küll. Telgis on ruumi suhtkoht vähe ja kõik ju põleb-tekstiil ja puit. Teades tundes ennast on üllatav, et ma paanikasse ei läinud vaid kohe kindlalt tegutsesin-äsja oli olnud mul ka esmaabi ja päästekoolitus vb jäi sealt midagi külge-põlevat vaha ma igatahes sel korral veega kustutama ei tormanud. Üks tore tegu oli muidugi ka telgitalade lauajalgadeks saagimine-tõin võsast ka kaikad aga olid kõik ühes hunnikus ja nii ta läks. Õnneks oli Torbörnil kaasas paar varukaigast ja olukord sai lahendatud. Minu kaikad aga olid vanad ja pärit Rootsist Birka saarelt ning juba aastaid minuga kaasas käinud. Kauplemine oli laadal edukas, sain lahti ka asjadest mis kodus seisnud olid –nahad ja tekstiil. Mingil hetkel tundus, et terve laager lase ringi minu sõlgedesJ. Siblimist ja sättimist ja asjade otsimist oli omajagu so eriti nõelkududa ma sel korral laagris ei jõudnudki. Esimene laager on alati asjade otsimine ja paikaloksumine. Tulekuga läheb ju akati kiireks ning ka see neetud ÜKS päev jääb alati puudu. Alati. Ribesse sõites on arvatavasti lootust näha ka välja tahavaatepeeglist. Ehted suurt ruumi ei võtagi aga just tekstiil on see, mis laiutab. Kokku on plaanitud mul sel korral 7 laagrit- eks näis kuidas läheb. Tahaks muidugi varem saada ühelepoole ja juba juuni alguses keskpaiga asemel koju pääseda. Koju jõudes on kohe tulemas 2 purjetamiskoolitust merel 4x4h+üks kolme päevane ja lisaks on mul veel 7 h Saadjärve jahtklubi krediiti-maksin arve ära (omal initsatiivil terve summa mitte pool nagu soovitati juhendaja poolt) aga ilm mängis mäkra ja nii lükkuski edasi suvesse pool koolitusest. Kuna vesi oli külm ja tuul kõva siis mind kui algajat ei tohtinud veele lasta. Juuni lõpus tulen ma skandinaaviasse tagasi ja alustan siis oma trippi Norrast Borrest-kuhu edasi ja kui kaua on veel ebaselge. Sel suvel soovin ma jagada oma skandinaaviatrippi purjetamisega ( pigem õppimisega) so ajaga on kitsam kui tavaliselt. Usun, et tuleb põnev suvi ja palju uute kohtade avastamist.

Categories: 2016, Uncategorized, viking | Leave a comment

Create a free website or blog at WordPress.com.